14.05.2024
Lauri Läänemets
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge esitas erakonna nimel siseminister Lauri Läänemetsale (SDE) arupärimise ministri enda ja Delfi venemeelse ajakirjaniku autoakende lõhkumise kohta.
Nimelt on avalikkusele korduvalt teada antud, et kriminaalpolitsei koos Kaitsepolitseiametiga on asunud uurima Eesti Vabariigi siseministri Lauri Läänemetsa ja uudisteportaali Delfi venekeelse toimetuse juhi Andrei Šumakovi autode lõhkumist, mis toimus ööl vastu 8. detsembrit.
20. veebruaril teatati, et kriminaalmenetluses kogutud andmed viitavad, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti Vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, ja Kaitsepolitseiameti aastaraamatus märgitakse, et eesmärgiks olnud Eesti ühiskonnas hirmu külvata ja pingeid tekitada.
Ministri nõunik aga on teatanud, et Läänemetsa isiklikku autot kasutas hoopis ministri elukaaslane ja tütar, ning ERR-i töötaja Sofia Suhhareva teatas 19. märtsil ilmunud artiklis, et tegemist ei olnud Andrei Šumakovi autoga, vaid tema naise autoga, Šumakovil pole ei autot ega ka lube.
Kuid 12. aprillil ilmavalgust näinud kaitsepolitsei aastaraamatust võib siiski üheselt lugeda, et on põhjust kahtlustada, et „Venemaa eriteenistus andis ülesande lõhkuda Eesti siseministri Lauri Läänemetsa ja uudisteportaali Delfi venekeelse toimetuse juhi Andrei Šumakovi auto“.
Valge nentis, et tegemist on paraja segadusega, millesse selle arupärimisega püütigi selgust tuua.
Pärast ministri hägusaid vastuseid märkis Valge, et talle jäi see küsimus vastuseta, miks seda avalikkust siis on desinformeeritud selles osas, nagu kuuluks auto Andrei Šumakovile, kellel tegelikult pole isegi juhiluba.
„Kas teile endale ei tundu kummaline see hüpotees, et Vene eriteenistused ründavad teid ja Šumakovi niivõrd kaudselt?“ küsis Valge, lisades, et ministri poolt jäi vastuseta küsimust, miks avalikkust on desinformeeritud.
Valge: „Paratamatult tekib selline loogiline hüpotees, et nende kahe lõhkumise vahelist seost näidates soovitakse siseministrit võib-olla tema enda soovil kangelaslikus valguses lasta paista. Ja täna me kuidagi selles selgust ei saanud. Ja ma isegi ei oska öelda, kumb variant on halvem, kas haldussuutmatu Kaitsepolitseiamet või siis sisepoliitikasse sekkuvad jõuametkonnad.“
Ajaloolasena juhtis Valge oma kõne lõpus tähelepanu Riigikogu kodukorrale aastast 1921, mil meil kehtis tõeline parlamentarism ehk siis see parlament oli valitsuse tööandja ja andis valitsusele suuniseid, mitte vastupidi, mitte nagu nüüd, mil tegelikult valitsus dikteerib Riigikogu otsuseid: „Niisiis selle omaaegse parlamentaristliku kodukorra järgi järgnes arupärimisele üleminekuvormeli esitamine, mis võis sisaldada umbusaldusavaldust ministrile, ja selle järel järgnes hääletus. Ütlen nüüd niimoodi lõpetuseks, et kui meil oleks praegu parlamentaarne kodukord, see 1921. aasta oma, siis ma küll teeksin selle arupärimise peale ettepaneku ministrile umbusaldust avaldada.“