Evelin Poolamets: “Viimane aeg on taastada ühistranspordiseaduses taksojuhtide eesti keele oskuse nõue”

Täna menetleti riigikogus keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis koalitsioonihäältega tagasi lükati. EKRE poolt pidas kõne Evelin Poolamets.

Eesti keel vajab pidevat hoolt ja kaitset. Eesti Vabariik on eesti keele ainus kodu. Põhiseaduse preambul paneb eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise ning arengu eest seismise riigile kui ka kõikidele kodanikele. Põhiseaduse § 6 sätte kohaselt on Eesti ainus riigikeel eesti keel ning seega on eesti keel erilise kaitse all. Eesti keel olgu avalikus kasutuses üldkohustuslik. Kuna Eestis igal pool avalikus ruumis eesti keelega hakkama ei saa, valitseb meie riigis seadusetu olukord. Eesti Vabariigi seadused peavad olema kõikjal Eestis täidetud täies mahus, mitte valikuliselt. Kui keeleseaduse rakendamisel on ressursse juurde vaja, siis tuleb see ressurss leida.

On väga palju valdkondi, kus eesti keele roll on hakanud vähenema. Ohust annavad märku näiteks teenindusega seotud kaebused Keeleametile. Eriti palju on kaebusi taksode kohta või audioreklaamide vahekord mõnes suures kaubanduskeskuses vene keele kasuks. Kohati on seal eesti keele osakaal alla 30%. Omavalitsused saadavad kakskeelseid teateid ja nii edasi ja nii edasi.

Kuni 2016. aastani pidi inimene taksoteenuse pakkumiseks rääkima eesti keelt vähemalt B1-tasemel, praegu ei nõua ühistranspordiseadus ühegi keele oskust. Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul tuleb ette olukordi, kus taksojuht ei oska eesti, inglise ega vene keelt ega tunne isegi ladina tähti. See tekitab olukordi, et teenuse pakkumisel on palju segadust. Inimesed võivad ära eksida, satuvad valedesse kohtadesse. Taksojuht ei suuda anda mitte mingisuguseid selgitusi üheski meie piirkonnas kasutatavas keeles.

2022. aastal tuli Kesk-Aasia kodanikelt 6000 lühiajalise tööloa taotlust, millest kaks kolmandikku rahuldati. Eelmisel aastal tabas Eesti politsei Eestist ligi 1000 illegaali, mis tähendab seda, et kui lühiajaline tööluba saab läbi, siis kõik need inimesed ei lahku Eestist, vaid hakkavad tööle äpipõhiselt kas taksojuhiks või toidukulleriks. Kui keegi neilt keeleoskust ei nõua, siis me aitame kaasa illegaalsele immigratsioonile ja toidame seda halli tsooni ja suurendame julgeolekuriski. Viimane aeg on taastada ühistranspordiseaduses taksojuhtide eesti keele oskuse nõue. Teenust saaks hakata pakkuma alles siis, kui nõue on täidetud. Eesti keele oskuse nõue peab kehtima ka platvormitöötajatele.

Keel elab, kui seda kasutatakse, ja kui seda saab kasutada, siis seda ka õpitakse. Ei ole võimalik ühelegi Eestis elavale inimesele selgitada eesti keele vajalikkust, kui tegelik elu käib teises keeles. Kui eesti keel avalikus ruumis on reegel, siis võtavad normina seda ka kõik teised ja see on motivatsioon keele õppimiseks. Need on meie enda valikud, kas tahame eesti keelt kehtestada ja rahvusriigina püsima jääda või lepime sellega, et meile jäävad meie pastlad ja kannel.

Evelin Poolamets, Riigikogu liige (EKRE)