16.05.2024
Migrandid
14. mail Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide poolt kinnitatud uus migratsioonipakt, mis näeb ette ka migrantide kohustuslikku laialijagamist liikmesriikide vahel, on tekitanud palju pahameelt ja juba enne pakti lõplikku vastuvõtmist saatsid 19 rahulolematut liikmesriiki Euroopa Komisjonile kirja, milles leiavad, et EL peab astuma migratsiooni ohjamiseks konkreetsemaid samme, kutsudes üles asüülitaotluste menetlemise üleviimist kolmandatesse riikidesse.
Kirja initsiaatoriks on Tšehhi peaminister Petr Fiala, kes teatas esmaspäeval Roomas antud pressikonverentsil koos Itaalia peaministri Giorgia Meloniga, et Itaalia-Albaania lepingu sarnast protseduuri asüülitaotluste menetlemiseks toetab kaks kolmandikku liikmesriike. „Me peame lahendama probleemi enne, kui see jõuab liikmesriikide pinnale. Seepärast tahame keskenduda suuremale koostööle turvaliste kolmandate riikidega, luua strateegilised koostöölepped riikidega, kust või mille kaudu migrandid meieni jõuavad, või siis peaksime keskenduma tagasisaatmiskeskuste loomisele,“ ütles Fiala. „Üheks näiteks niisugusest koostööst on Itaalia ja Albaania vaheline leping. Minu arvates on tegemist mudeliga, mida tasuks proovida. See oleks üks võimalus illegaalse migratsiooniga tegelemiseks,“ lisas ta.
Itaalia koostöö Albaaniaga kiideti heaks selle aasta veebruaris. Lepe näeb ette kuni 36 000 Itaaliasse saabunud asüülitaotleja ümbersuunamist Albaanias asuvatesse ja Itaalia poolt juhitavatesse ning rahastatavatesse keskustesse seniks, kuni menetletakse nende taotlusi.
Sarnaseid koostööleppeid on planeeritud ka Taanis ja Ühendkuningriigis, kes on allkirjastanud lepingu Ruandaga. Ent erinevalt Itaalia-Albaania koostööst näeb brittide Ruanda lepe ette asüüli saanute Ruandasse jäämist, kus neile tagatakse majutus ja toetus. Tagasi Ühendkuningriiki nad enam ei pääse.
Tšehhi peaministri üleskutse tekitab EL-i riikide vahel ilmselt erimeelsusi. Näiteks on Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson mõlemad teravalt kritiseerinud brittide Ruanda skeemi. „See mudel, mida mõned soovivad läbi suruda, tähendab, et minnakse ja otsitakse mingi kolmas riik, näiteks Aafrikas, ja saadetakse migrandid sinna. Tegemist on meie väärtuste reetmisega ja paneb meid sõltuvusse kolmandatest riikidest,“ ütles Macron.
Johansson arvab sarnaselt. „Kas me peaksime saatma kolmandatesse riikidesse inimesed, kes on EL-i territooriumil ja taotlevad asüüli siin? Minu vastus on ei. Me ei ole avatud sellele ideele,“ rääkis ta ajakirjanikele märtsis.
Fiala sõnul on siiski tegemist asjaliku plaaniga ja liikmesriigid peaksidki aktiivselt tegelema asüülitaotluste menetlemise kolmandatesse riikidesse viimisega, ennetamaks migrantide juurdevoolu.
Eile lõpliku heakskiidu saanud migratsioonipakt on olnud töös 2015. aastast saadik ja praeguse versiooni taga on vasakpoolne Ylva Johansson. Märtsis kommenteeris praegust olukorda Rootsi Demokraatide europarlamendi saadik Charlie Weimers: „Vasakpoolsed ja Ylva Johansson jäävad 9. juuni valimiste järgselt võimust ilma. Establishment teab seda. Sellepärast Brüssel üritabki seda viigilehte [migratsioonipakti] läbi suruda.“
Ungari, Poola ja Slovakkia hääletasid pakti vastu, Iirimaa, Taani ja Tšehhi jätsid hääletamata.
Allikad: Remix News, The European Conservative