Eurovisiooni teiseks nimeks on saanud homovisioon, mis tähendab, et kunagise muusikafestivali asemel on sellest saanud vähemuste “praid” koos võimalikult äärmustesse kalduva muusikaga. Toimuv näitab, kuidas agressiivse agendaga saab kõike ilusat ära rikkuda.
Kui Tartust sai Euroopa kultuuripealinn, ilmnes programmist kohe, kui sügavalt on sellest kodeeritud “uusväärtused”, eriti homoagenda. Esinejagi leiti “eriline”, habemega naine Conchita Wurst.
Kui Tartu aparaaditehases toimus tutvustav avaüritus, ilmusid sinna suudlevad paarid, ja nagu ikka, monopoliseeris meediakajastuse kohe ära homoagenda, sest juhtumit edastati ennekõike homosuudlejate kaudu – selline ongi geiagenda agressiivsus reaalses elus, kus ei taheta olla mitte võrdne, vaid esiplaanil.
Nüüd kirjutab ERR: “Noortele suunatud haridusprogramm aitab murda seksuaaltervisega seotud tabusid. Selle kulminatsioon on ühissuudlus Raekoja platsil Eurovisiooni hittide saatel, kui üles astub 2014. aastal Eurovisiooni võitnud austerlane Conchita Wurst.”
“Seksuaaltervise” all tuleb ilmselt mõista taas homosuhteid, sest rõhk on ilmselgelt neil ning paljudest suudlustest märgatakse ainult samasooliste omi. Selline saab olema ja juba ongi “abieluvõrdsus” reaalsuses.
Tartu kultuuripealinna pidustused lähevad paraku just Eurovisiooni teed, kus Tartusse on sel suvel asja ainult seksuaalrevolutsionääridel, möllab kultuurimarksism, akadeemiline vaim ilmselt lahkub suveks linnast ja ega turistilgi seal suurt midagi teha pole, kui kõik on homovärvides – seda näeb ju kogu Läänes söögi alla ja söögi peale.
Uued Uudised