20.05.2024
Valitsus üritab ühest küljest Eesti oma põlevkivienergeetikat välja suretada, samas aga valmistub juba uue kaevanduspiirkonna avamiseks, et fosforiiti kaevandada.
Kunagi pidas eesti rahvas nn fosforiidisõda Moskva plaanide vastu kaevandada siin seda olulist maavara. Juba siis ütlesid küünikud, et kui eestlased oma riigi saavad, siis panevad nad ise kopa maasse. Ilmselt ei osatud siis veel täpsustada, et see juhtub kindlasti siis, kui võimul on reformierakondlased.
ERR kirjutab: “Kliimaministeeriumis on ettevalmistamisel dokument selle kohta, millistel tingimustel võiks tulevikus Eestis fosforiiti kaevandada ja väärindada. Minister Kristen Michali sõnul on seda kavas huvilistele tutvustada juba eeloleval suvel.
Kliimaministeeriumis on ettevalmistamisel kontsessioonireeglistik. See dokument paneb paika, kuidas kaevandada ja väärindada kriitilisi maavarasid, sealhulgas fosforiiti. Praegu on riikliku geoloogiateenistuse eestvedamisel käimas Eestis fosforiidiuuringud. Nende tulemused peavad selguma tuleva aasta lõpuks.”
Mõistagi peab Eesti saama oma maavaradest tulu, kuid kavandatav kaevandamine ei ole ilmselt seotud sellega, et ühiskond rikkust juurde saaks. Eestimaad hakatakse segi keerama selleks, et saada rohepöörde-akude ja -tuulikute jaoks “kriitilisi maavarasid” ja just see on ohtlik, sest nende leidmiseks songitakse üles palju pinnast. Fosforiidiala sisaldab väidetavalt ka haruldasi muldmetalle.
Kliimavõitlus on absurdne selle poolest, et võideldakse mingi abstraktse CO2-ga, samas aga muu looduskaitse seisab ning keskkonda laastatakse armutult – näiteks võetakse Rail Balticu trassi ees ja Nursipalu laskeala laienduses maha suured metsa-alad ning raudteetrassil rikutakse soode ja rabade veesüsteemid. Ka lisanduvad karjäärid ja kaevandused ei mõju keskkonnale kuidagi hästi. Seega peetakse ühelt poolt mingit mugavustsooni-kliimavõitlust, teisalt ei suudeta isegi plastkottide kasutamist piirata.
Häda on ka selles, et Eesti annab üha enam suveräänsust ära Brüsselile, juba on kuulda olnud jutte strateegiliste maavarade kaevandamise allutamisest keskvõimule, eestlased on põlisrahvana üha vähem oma maa peremehed, massimigratsioon toob siia massiliselt võõraid, keda hakatakse poputama just fosforiidirahadega – situatsioon on omal moel täpselt sama, mis oli 1987. aasta fosforiidisõja ajal. Ainult et nüüd teevad lagastamisotsuseid Eesti poliitikud ise.
Kui Eestis hakatakse fosforiiti kaevandama, ei saa põlisrahvas oma maa ülessongimise pealt enam mingit kasu, see raha paisatakse globalistlikesse struktuuridesse ja tegemistesse. Kui naurulased oma saare fosforiiti kaevandades üles songisid ja saare elamiskõlbmatuks muutsid, said nad vähemalt paarkümmend aastat jõudeelu elada, enne kui raha otsa sai ja vaesus saabus, Eesti fosforiidiraha eestlased ise ilmselt ei näegi.
Vist on aeg uueks fosforiidisõjaks, eriti kui asjad on kliimaministeeriumi ja Reformierakonna toiduahela otsustada.
Uued Uudised