29.05.2024
Eesti välisminister Margus Tsahkna leiab, et osalemine teiste riikide valitsusvastastes protestides on igati “johhaidii”.
Kolmapäeval tõstatati Riigikogu infotunnis üles Eesti ja Gruusia suhete teema, seda selles valguses, et Eesti välisminister Margus Tsahkna võttis osa Gruusia radikaalide meeleavaldusest valitsuse vastu, mida Tbilisis võeti sekkumisena teise riigi siseasjadesse.
Kuna Kaja Kallas kaitses Tsahkna destruktiivset tegevust, võttis sõna EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid, kes polnud nõus sekkumispoliitikaga mingiski aspektis.
“Mina ei ole üldse siiani aru saanud, et mis on probleem selle seadusega (nn välisagentide seadus – toim.). Ma tean, et sarnane seadus kehtib Ameerika Ühendriikides, ma tean, et Euroopa Liidus endas kavandatakse sarnaseid regulatsioone. Ma tean, et Euroopast on vastu võtnud sellise seaduse mitte ainult Venemaa, vaid ka Ungari. Ja ma ei näe tegelikult üldse mingit põhjust, miks ka Eesti ei peaks võtma sellist seadust vastu, et meil oleks teada, millised on need organisatsioonid, mis on olulises osas välismaalt rahastatud ja kes samal ajal püüavad mõjutada Eestis poliitilisi protsesse. Mu meelest igati mõistlik seadus.
Nüüd, isegi, kui me leiaksime, et see seadus ei ole mõistlik, siis ei ole ju ühegi teise riigi asi sekkuda teise riigi siseasjadesse ja hakata neile ette kirjutama, milliseid seadusi nende demokraatlikult valitud parlament võib või ei või vastu võtta. Kujutate ette, kui näiteks teiste riikide välisministrid tuleksid Tallinnasse siia Stenbocki maja ette meeleavaldusele protestima selle vastu, et Eestis on selline täiesti ebademokraatlik valimissüsteem, mis on läbipaistmatu, kontrollimatu ja selle tõttu ei ole usaldusväärne – e-valimiste näol siis.
Kuigi mina pean ka seda valimissüsteemi täiesti ebamõistlikuks ja vastuvõetamatukski, ma oleksin igal juhul vastu sellele, et näiteks Läti välisminister tuleb siia Eestisse teie juhitud valitsuse vastu meelt avaldama. Nii lihtsalt asjad ei käi. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse.
Ja sellepärast mina just nimelt taotleksin teie kui peaministri käest hinnangut teie valitsuse, teie juhitud valitsuse välisministri räigele sekkumisele Gruusia siseasjadesse, mille vastu on Gruusia parlamendi spiiker väga teravalt ka protesteerinud, öeldes näiteks nii, et pöörduda vaimustuses noorte kogunemise poole, mida juhivad radikaalsed valitsuse vastu olevad opositsiooniparteid ja nimetada neid kogu rahvaks, on midagi, mida võiks oodata nõukogude või Venemaa propagandistilt, mitte Euroopa Liidu liikmesriigi välisministrilt.
Nii et palun tõesti teie hinnangut, kas selline käitumine teie juhitud valitsuse välisministri poolt on vastuvõetav? Ja kui on, kas siis teised riigid võivad samamoodi sekkuda Eesti siseasjadesse?”
Kuna Kaja Kallas keeldus hinnangut andmast, küsis Varro Vooglaid hiljem üle: “Jätkame siis sealt, kus enne pooleli jäime. Ja ma osutasin oma küsimust esitades, et Gruusia parlamendi spiiker Salva Paposvili reageeris väga valulikult sellele, kuidas teie juhitud valitsuse välisminister Margus Tsahkna osales seal valitsusevastastel meeleavaldustel kihutuskõnega. Ja muuseas ütles, et mõned tegelased Balti riikide valitsustes on lasknud end oma retoorikast liiga palju kanda. Maailma mustvalgena kujutlemine viis nad seisu, kus igaüks, kes nende retoorikat ei kopeeri, muutub automaatselt vaenlaseks. Vaenlastega tuleks võidelda mis tahes kättesaadavate vahenditega ja diplomaatia asendatakse propagandaga.
Nüüd, Paposvili annab väga selgelt mõista, et Gruusia käsitleb Tsahkna ülesastumist sellel meeleavaldusel räige sekkumisena Gruusia siseasjadesse, ja sellega saab üksnes nõustuda.
Nüüd, teie – ma vaatasin stenogrammist üle – eelnevalt mulle vastates ütlesite sedasi, tsiteerin: “Mina vaidleksin sellele vastu, et ühel meeleavaldusel osalemine oleks automaatselt riigi siseasjadesse sekkumine.”
Aga mis jäi teie poolt vastamata, kui ma küsimusi esitasin, oli küsimus sellest, kas kiidaksite sellisel juhul ka heaks selle, et näiteks Ungari välisminister või Gruusia välisminister või mõne teise riigi välisminister tuleks opositsiooniparteide poolt korraldatud meeleavaldusele Stenbocki maja ette avaldama meelt teie juhitud valitsuse vastu. Kas sellisel juhul te ütleksite, et, ei, et ma ei leia, et see on kuidagi sekkumine Eesti siseasjadesse? Sellepärast et te ei saa ju olla üheaegselt sellisel positsioonil, et teie valitsuse välisministri osalemine teise riigi valitsuse vastasel meeleavaldusel ei ole sekkumine siseasjadesse, aga vastupidine oleks. Kuidas sellega siis on?”
Varro Vooglaiul tuli ka kolmas kord küsida: ” Läheme nüüd kolmandale katsele ja kordame küsimust, sest te ei vastanud sellele küsimusele. Kas teie kiidaksite heaks ka selle, kui opositsiooni korraldatud meeleavaldusele, mis on suunatud teie juhitud valitsuse vastu, tuleksid kohale kolmandate riikide välisministrid, võtaksid seal sõna ja kihutaksid inimesi üles kukutama teie juhitud valitsust? See on see, mida Tsahkna tegi Tbilisis, teie valitsuse välisminister. See käitumine rikub kõige elementaarsemaid rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia printsiipe, mille hulka kuulub see printsiip, et teise riigi siseasjadesse ei sekkuta.
Me võime siin opositsioonis olla väga kriitilised erinevate eelnõude suhtes, mida teie juhitud valitsus rammib parlamendist läbi, aga alati ma ütleksin, et ühegi teise riigi valitsuse esindajad ei tule meie valitsuse vastu siia meelt avaldama. See lihtsalt ei ole vastuvõetav. Saate aru, see on printsipiaalne küsimus. Ja te ei ole siiani vastanud, et kui te kiidate heaks Tsahkna sellise käitumise Gruusias, siis kas te kiidaksite heaks ka Gruusia välisministri või Ungari välisministri või ükskõik mis teise riigi välisministri samasuguse tegevuse Eestis teie valitsuse suunal. Olgugi et ma tean, et näiteks Ungari välisminister mitte kunagi mitte midagi sellist ei teeks. Kui me kohtusime temaga Budapestis, siis ta ütles: “Kui üks meie diplomaatilist kuidagipidi osaleb mingitel poliitilistel demonstratsioonidel asukohariigis, saab ta päevapealt kinga, sest siin ei ole mingisugust mänguruumi, me ei tolereeri seda.”
Räägime nüüd sellest. Te rääkisite, et Marine Le Pen käis meile toetust avaldamas. Esiteks on see täiesti kohatu näide. Marine Le Pen ei ole kunagi olnud Prantsuse valitsuse esindaja. Teiseks, ta ei ole osalenud siin ühelgi poliitilisel meeleavaldusel. Nii et see ei puutu mitte kuidagi asjasse.
Ja lõpetuseks, ma ei saa üleüldse siiani aru, mis on selle Gruusia seaduse probleem. Ameerika Ühendriikides kehtib Foreign Agents Registration Act, mille kohaselt organisatsioonid, mis saavad välismaalt rahastust, peavad ennast registreerima justiitsministeeriumi juures. Sisuliselt täpselt samasugune seadus. Miks USA-s võib sellise seaduse teha, aga Gruusias ei või? Kuidas see on kuidagi Euroopa Liidu põhimõtetega vastuolus?”