Kui keegi räägib sellest, et Euroopa Liit kehtestab totalitaarset süsteemi, siis paljud vaidlevad vastu, pidades seda naeruväärseks. Paraku on see tõsi, sest totalitarism ei tähenda ainult Stalini moodi nagaani kuklas ja diktaatorit võimukeskuses, kaasjal kehtestatakse totalitarism tugeva (üle)reguleeritusega, kus pealtnäha demokraatlikus ühiskonnas on kodaniku iga samm tegelikult juba eelnevalt paika pandud.
BNS vahendab: “Valitsusel on plaanis neljapäeval heaks kiita eelnõu, mille kohaselt asendatakse koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, mis algab seitsmendast eluaastast ja kestab 18-aastaseks saamiseni.”
Eelnõu tundub iseenesest õigena, kuid asja määravad ära niiöelda abinõud ja põhjendus. Valitsus kehtestab seaduse ja laob siis ülesanded kõigi teise kaela.
“Täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel (KOV) tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ning leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda samuti KOV-i poole. Lapsevanema ülesanne on õppimiskohustuse täitmise tagamine ja lapse põhihariduse järgse õpitee kavandamise protsessis osalemine.”
Põhjendus on üsna kantseliitlik: “Eelnõu järgi tehakse muudatusi kutseharidussüsteemis eelkõige õppe paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ning valikuvõimaluste tegemine õpingute vältel. Paindlike õpiteede rakendumiseks luuakse selgem alus ka üldharidusõpingutesse mitteformaalõppe lõimimiseks, mis võimaldab õppesse siduda nt üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid.”
Juba kogu esitlus lubab eeldada, et kõigest sellest tuleb üks reaalses elus mittetöötav asendustegevus, mis lubab samas avaldada survet kõigile asjaosalistele.
Iga Eesti kodanik saab lisaks ise jälgida Brüsselist tulevaid direktiive, mis tungivad ühiskonna igasse soppi, kehtestades kohustusi, raporteerimisnõudeid ja karistusi selle eest, kui asi ei lähe nii, nagu nõuti. See ongi Brüsseli totalitarism, kus kitsas seltskond kehtestab nõuded, mis on sageli absurdsed, kuid kehtestavad kontrolli kõige ja kõigi üle – totalitarism reaalsuses, mida inimesed ei pruugi sageli märgata.
Vastand sellele, et demokraatlikud vabadused, kus kodanikud teevad seaduste piirides ise valikuid ja otsuseid, ilma et neile igat asja näpuga ette näidataks.
Uued Uudised