Eesti majandus langes esimeses kvartalis 2,4 protsenti ja nii juba üheksa kvartalit järjest

Reformierakonna ja tema liitlaste majanduspoliitika viib Eestit vaid riikliku kokkulangemise, rahvast aga vaesumise poole.

Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes 2023. aasta sama ajaga võrreldes 2,4 protsenti, võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga olulisi trendimuutusi ei olnud, teatas statistikaamet. Eesti SKP on seega langenud üheksa kvartalit järjest. Jooksevhindades moodustas Eesti SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga olulisi trendimuutusi ei olnud. “Majandusse positiivselt panustanud tegevusalasid oli jätkuvalt vähe,” selgitas Müürsepp.

Teist kvartalit järjest oli suurima positiivse panusega tegevusala põllumajandus, metsandus ja kalandus. Sellele järgnesid tagasihoidlikuma mõjuga kinnisvaraalane tegevus ning avalik haldus ja riigikaitse.

Suurima negatiivse mõjuga olid energeetika ja töötleva tööstuse tegevusalad. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus olid samuti tugeva negatiivse panusega. Transpordi, ehituse ning info ja side tegevusalad pidurdasid majandust marginaalselt.

Lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis kokku 3,7 protsenti. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Seda mõjutasid enim mittefinantssektori ettevõtted, mille lisandväärtus kahanes 5,3 protsenti. Finantssektori lisandväärtus vähenes 4,6 protsenti. Positiivselt panustasid majandusse valitsemissektor ja mittetulundussektor, mille lisandväärtused kasvasid vastavalt 3,9 protsenti ja 3,6 protsenti.

“Positiivse poole pealt panustasid majandusse netotootemaksud, seda vaatamata tõusnud käibemaksumäärale. Põhjus on siin väga lihtne – möödunud aasta samal perioodil vähendasid makstud energiatoetused netotootemakse, tänavu neid aga enam polnud,” tõi Müürsepp välja.

Eelmise aasta neljandas kvartalis näitas eratarbimine kerget kasvu, selle aasta esimeses kvartalis see aga taas vähenes 1,4 protsenti.

Märkimisväärset kasvu näitasid ainult kaks kulugruppi – kulutused haridusele ning restoranidele ja hotellidele. Oluliselt vähenesid kulutused rõivastele ja jalatsitele, alkoholile ja tubakale, kodusisustusele ning transpordile.

Väliskaubandus on vähenenud juba poolteist aastat. Eksport kahanes esimeses kvartalis 7,8 protsenti. Kuna import vähenes samal ajal 6,7 protsenti, püsis netoeksport jätkuvalt positiivne. Nii kaupade eksport kui ka import kahanesid ligikaudu 10 protsenti, mida mõjutasid eelkõige elektrienergia ja puidutöötlemise kaubavahetus.

Teenuste eksport vähenes 2,2 protsenti, import aga kasvas 2,2 protsenti. Teenuste eksporti mõjutasid nii mere- kui ka raudteetransport. Teenuste importi kasvatas ehitusteenuste sisseostu suurenemine.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 0,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 2,1 protsenti. (BNS-ERR)

Euroalal tõusis aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi mais aprilliga võrreldes 0,2 protsendipunkti 2,6 protsendini, Eestis aga püsis inflatsioon 3,1 protsendil.

Nendest euroala liikmesriikidest, mille kohta on Eurostatil andmed, oli inflatsioon mais kiireim Belgias, kus küündis 4,9 protsendini. Suuruselt teine inflatsioon registreeriti 4,3 protsendiga Horvaatias, 3,9 protsendiga järgnes Portugal, teatas Eurostat.

Aeglaseim oli inflatsioon lõppeval kuul 0,2 protsendiga Lätis, 0,5 protsendiga Soomes ja 0,8 protsendiga Itaalias ning Leedus.

Euroala inflatsiooni panustasid sel kuul enim 4,1-protsendise kasvuga teenused. Järgnesid 2,6 protsendiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad ja 0,8 protsendiga tööstuskaubad. Energiahindade puhul registreeriti euroalal 0,3-protsendine inflatsioon.