“Tsahknalik” sekkumine Gruusia siseasjadesse võib viia selleni, et grusiinid lõpetavad eestlaste pidamise oma vendadeks

Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal oli Eesti agressiooni ohvriks langenud Gruusiale suureks toeks, eriti diplomaatiliselt, ja pärast seda läks sealmail liikvele ütlus: “Teised on meile sõbrad, aga eestlased on meile vennad!” Tollal alanud vennalik suhtumine eestlastesse püsib tänaseni, kuid võib taanduda “sõpruseni”, kui “tsahknad” hakkavad uhketele mägilastele õpetama, kuidas nad oma riigis elama peavad.

Mis juhtus Gruusias? Laias laastus oli varem üks suurem konflikt õigeusklike grusiinide ja homoparaadi korraldajate vahel. Riik nägi ära, kuidas nelja-tähe-organisatsioon saab turgutust liberaalsest Läänest ja tegi nn välisagentide seaduse,mis ei lase “uusväärtuste” levitajatel suuri propagandarahasid vastu võtta. Selle peale sai Brüssel pahaseks ja kukkus ähvardama. Ja kes läksid tänavatele? Tegelikult need, kes tahavad Gruusia kiiret integreerumist Läände ega soovi, et välisorganisatsiooni taltsutamiseks mõeldud seadus seda takistaks, nad on selleks valmis ka “uusväärtusi” välja kannatama.

See konflikt on Gruusi sisekonflikt ja ainult nemad peavad selle omavahel selgeks rääkima, ilma et keegi nende asjadesse sekkuks. Kaja Kallas ja Margus Tsahkna aga õigustasid “tsahknismi” just sellega, et nemad toetavat seal mingeid läänelikke väärtusi”, see aga ei ole põhjus teise riigi siseasjadesse sekkumiseks. Kas me tahaksime, et mingi Vene saadik hakkaks Eestis “vene väärtusi” toetama? Eesti välisminister aga toetas Tbilisi miitingus sealseid valitsusvastaseid.

Eesti vasakvalitsuse poliitika võib viia selleni, et eestlased pole varsti grusiinidele enam vennad, vaid jäävad paremal juhul sõpradeks. Eriti just vanemad põlvkonnad ja usklikud ei soovi ju sinna “uusväärtusi” vikerkaarelippude ja sooideoloogiaga. Miks rikub Eesti tipptasemel oma häid suhted Gruusiaga?

Taustaks AFP-Interfaxi-BNSi uudis: “Pärast seda, kui Gruusia president Salomé Zurabišvili keeldus allkirjastamast välismõjude seadust, kinnitas selle esmaspäeval parlamendi esimees Šalva Papuašvili.

“Allkirjastasin välismõjude läbipaistvuse seaduse. Selle seaduse vastu astuti välja nii riigisiseselt kui ka välismaal ja seda kõike seetõttu, et gruusia rahvas avaldas soovi saada rohkem teada vabakonna töö läbipaistvusest,” ütles Papuašvili teabetunnis. Ta ütles, et vabaühendused, kes saavad rohkem kui 20 protsenti vahenditest välismaalt, peavad esitama justiitsministeeriumile tuludeklaratsiooni.

Papuašvili lisas, et Gruusia seadus valitsusväliste organisatsioonide tegevuse läbipaistvuse kohta on teistes riikides vastu võetud sarnastest seadustest inimlikum. Parlament võttis välismõjude läbipaistvuse seaduse vastu 14. mail. President Zurabišvili pani seadusele veto 18. mail. Parlament kummutas presidendi veto 28. mail.”

Uued Uudised