Välismõju Trooja hobuste ehk vabaühenduste kaudu on probleemiks kõikides traditsioonilistes ühiskondades

Venemaa algatas küll nn välismõjuseaduse, mis takistab välismaalt rahastust saavate organisatsioonide tegevust, kuid seda ei tee mitte ainult totalitaarne Kreml, kel on Läänega igakülgne vastasseis, vaid see ideoloogiline sisseimbumine on kõigi traditsiooniliste ühiskondade mureks saamas – jutt käib vabaühendustest, kes veavad teistesse kultuuriruumidesse sisse “liberaalseid uusväärtusi” ja serveerivad neid inimõigustena. Tegu on uusmarksistliku revolutsiooni eelsalkadega.

Võib arvata, et homoseksualismi puhul ei ole paljudes riikides üldsegi mureks samasooliste suhted, vaid probleemi tekitab agressiivne LGBT, kes surub oma agendat jõuliselt peale, nõuab pretensioonikalt mingeid eelisõigusi ning tahab oma propagandat igale elualale suruda. Hea näide on jalgpalli MM islamiriigis Kataris, kus homoagenda üritas sisse murda spordipeole, kuigi ühe seksuaalse eripärasuse reklaamimine spordimaailmas on täiesti ebaloogiline ja mittevajalik. Ilmselt katsetati, kuidas pääseb sisse araabia islamiühiskonda.

Samuti ei kimbutata vist nii väga inimõiguslasi, kes otsivad võimalusi tagada inimestele peavari, toit, turvalisus, haridus jne ehk põhiinimõigused – riigid takistavad ikkagi ideoloogilisi pseudoinimõiguslasi, kes nõuavad õigust soomuutmisele, seksuaalsetele eripäradele, piiramatule abordile jne. Ilmselt ei takistata ka neid vabaühendusi, kes aitavad põgenikelaagrites pagulasi, vaid pidurit saavad need “pagulasabid”, kes korjavad merelt migrante kokku, viivad nad sadamatesse ja jätavad siis riikide ja nende ühiskondade hooleks.

Vasakliberaalsed vabaühendused, keda kusagil näha ei soovita, ei tegele mitte põhiprobleemidega, vaid kasutavad neid probleeme ära oma ideoloogilistel eesmärkidel ning kuna üldjuhul on tegu vasakpoolste mõju all olevate organisatsioonidega, siis on nende tegelik eesmärk lagundada traditsioonilist ühiskonda ja tekitada “revolutsiooniline situatsioon”, nagu hetkel Gruusias.

Kui palju toredaid üritusi on hukka aetud ja nad massilisest toetusest ilma jäetud seetõttu, et need on monopoliseerinud uusmarksistid ja nende liberaalsed verevennad – keskkonnakaitse, naiste kaitsmine vägivalla eest, inimõiguste kaitse, loomakaitse. Igal pool, kuhu on jõudnud ideoloogid, muutub põhiidee teisejärguliseks, keskseks muutub võitlus kui protsess ise, peagi ollakse barrikaadidel püsti, peletatakse eemale lihtsad inimesed ja muudetakse vajalik üritus mõttetuks revolutsiooniliseks tapatalguks.

Paraku see nii on – läänelikud vabaühendused ongi destruktiivsed, ülesässitavad, pingeid lakke kergitavad, kaost tekitavad ja ühiskonda destabiliseerivad. Venemaa takistab neid omadel põhjustel, nad ongi “läänelike väärtustega” opositsioonis, kuigi veel 2005. aasta paiku oli Venemaalgi Läänele meeldimiseks loomisel homoseadus (tolerasmiseadus ehk tolerantsus + pederasm), mis suhete halvenedes jäeti siiski kõrvale. Kõrgõstan, Gruusia ja paljud teised riigid kaitsevad selliste seadustega pigem oma ühiskonda “uusväärtuste” eest.

Eestiski tegutseb Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatav Aktiivsete Kodanike Fond, mis paneb samuti mõtlema – miks peab keegi Eestis kedagi rahastatama, aga kui vaadata, mille jaoks nad raha annavad, siis just tegevuste jaoks, millest on ülalpool juttu.

Uued Uudised