11.06.2024
See, et möödunud Europarlamendi valimised näitasid eurooplaste kasvavat soovi alles jääda koos oma kodude, laste ja kultuuriga, ajas vasakradikaalid marru – nii lihtaktivistid kui ka punaprofessuuri.
Nii ka Oxfordi ülikooli professor, ajaloolane ja Eesti Päevalehe kolumnist Timothy Garton Ash avaldas Delfis loo paanilise pealkirjaga „Ärgake üles! Pärast V-päeva on Euroopa ohus!“
See on mingi hübriid traditsioonilisest vene madruste hädakisast „polundra!“, filmist „Briljantkäsi“ tuntud pisisuli hüsteeriast „Šeff, kõik on p…es, kõik on p…es!“ ja vene kodusõja aegsest plakatist „Sotsialistlik isamaa on ohus!“.
Ash kirjutab:
„Euroopa, mis tähistas äsja Normandia randadel D-päeva – sõjast, natsionalismist ja fašismist vabanemise alguse 80. aastapäeva –, seisab nüüd taas silmitsi fašismi, natsionalismi ja sõjaga.“
Mõelda vaid, Euroopa vabanes 80. aastat tagasi natsionalismist ehk rahvuslusest, see oleks nagu mingi poetagusest õllesõbrast poliiterudiidi tekst. Mitte mingist natsionalismist pole Euroopa vabanenud, vastupidi – rahvuslus aitas võita sakslasi, rahvuslus aitas kukutada totalitaarset N.Liitu jne. Kui ei oleks rahvuslust, ei oleks ka rahvusriike, vaid me elaksime kõigi maade ühinenud proletaarlaste konglomeraatkogukonnas.
Ashi sugused marksistid peavad samas LAV-i musta rassismi metsikusi igati positiivseks vabadusvõitluseks, tema põhivaenlased on valged mehed, sest ta kirjutab EPL-is: „Paremäärmuslikud erakonnad meeldivad Euroopas eriti noortele meestele.“
Jälle soo- ja nahavärvipõhine lõhestamine, mida kultiveerivad rohkearvulised Ash’id. Jälle on kõiges süüdi Euroopa põliselanikud, kes ei soovi, et neid terroriseeriksid nende enda kodudes vägistamis- ja kõrilõikamiskultuuriga riikidest sisserännanud muidusööjad.
Meie peavoolumeedia leidis enda väärilise kolumnisti. Kes on omakorda salklase Jüristo vääriline, kellest silme ees juba virvendab. Muidugi olete te pettunud, et juba mitu aastat kõigist teie äravoolu pasakahuritest mahalastav EKRE vastupidi teie lootustele aina kasvatab oma toetajaskonda.
Kujutage ette, Martin Helme, keda paljud eestlased mitte ei tahtnud loovutada Brüsselile, kogus sellegipoolest peaaegu 18 000 häält, mis on seitsmes koht, kuid seitsmenda mandaadi sai tema asemel vähem kui 10 000 häält saanud homokirjanikust sots Mikser.
Vastasleeri järjekordne kramplik katse lõhestada ainsat eestimeelset erakonda loodetavasti nurjub ja ka eesti rahvus(lus) jääb püsima igasuguste punaashide kurvastuseks. EV põhiseadus on meile oksefordist tähtsam.
Nagu sõnastab Vikipeedia, „Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asuala piiridega.“
See on ju peaaegu kõigi Euroopa riikide iseloomustus, milles probleem? Või globalistid ei tahagi kaitsta oma piire Venemaa eest, kes on kuulutanud, et tema jaoks naabrite piirid ei kehti?
Kui aga tulla tagasi professor Ashi mõtete juurde, siis tema on oma iganädalases veerus The Guardiani lehes avaldanud arvamust, et Ukraina ei saa tagasi Venemaa poolt hõivatud territooriume ega naase 1991. aasta piiridesse. Ashile kuulub ka pahatahtlik väide, millel pole Ukraina sõja kontekstis küll mitte mingit praktilist tähtsust:
„Zelenski, kes on endine teletäht, uurib oma reitinguid nagu pöörane, ja need tasapisi langevad“.
Madal isiklik nöökimine, nagu ka kõik vasakäärmuslik.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: kas Eestis on oodata eurovalimiste kaht lisatuuri?