12.06.2024
Kas lahkub või on sunnitud jääma?
Juba pikemat aega räägib peavoolumeedia sellest, kui hinnatud kandidaat Euroopa Liidu struktuuridesse olevat Eesti peaminister Kaja Kallas, kuid see muutub nüüd juba naeruväärseks, seda enam, et Euroopas on jõujooned viimaste eurovalimistega kõvasti muutunud.
ERR vahendab: “Euroopa Parlamendi valimiste järgne Euroopa Liidu juhtkohtade jagamine peaks seekord minema ladusalt ning EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koha peaks saama Eesti peaminister Kaja Kallas, kirjutas väljaanne Politico kolmapäeval. Kallas sobiks praegusesse tööülesannetesse suurepäraselt nii geograafiliselt, poliitiliselt kui ka diplomaatiliselt, kirjeldas Politico.
Politico andmeil peaks Euroopa Komisjoni presidendiks teiseks ametiajaks saama Ursula von der Leyen, kes on paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) liige, Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks Portugali eelmine peaminister António Costa, kes kuulub sotsiaaldemokraatide poliitperekonda ning Euroopa Parlamendi eesotsas jätkaks kaks ja pool aastat praegune esimees Roberta Metsola (EPP), kes vahetatakse pärast poole ametiaja täitumist välja mõne sotsialistist poliitiku vastu.”
Politico prognoosid ei paista samas sugugi nii kindlad. Kaja Kallast upitas kõrgetele postidele tema sõber, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kuid see olukord on pöördunud. “Ühel mõjukamal Euroopa liidril, Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil on seekord vähem aega ja võimalust sekkuda, kuna tema liberaalid said europarlamendi valimistel paremäärmuslaste käest purustava kaotuse ja seega on ta läbirääkimisjõud Brüsselis kahanenud. Lisaks on ta tähelepanu nüüd suunatud ennetähtaegsetele valimistele, mille ta Prantsusmaal välja kuulutas, mitte aga töökohtadele Brüsselis,” märkis Politico.
Ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni positsioon pole sugugi kindel. Sakslasest komisjoni presidendil on teise viieaastase ametiaja kinnitamiseks vaja 361 Euroopa Parlamendi liiget. Kuigi tema praegune EPP, sotsialistide ja liberaalide koalitsioon on võitnud parlamendi uues koosseisus umbes 400 kohta, hoiatavad mitmed inimesed, et vähemalt kümnendik neist ei pruugi von der Leyeni poolt hääletada, mis võib jätta ta enamuseta. 2019. aastal sai von der Leyen kinnitatud ainult napi üheksahäälelise ülekaaluga.
Vastsseis väljendub ERR-i järgi ka nii: “Euroopa Ülemkogu president ei soovi kutsuda Euroopa Komisjoni presidenti mitteametlikule Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisele. Charles Micheli uusim plaan Ursula von der Leyeni kõrvale tõrjumiseks hõlmab von der Leyeni tema enda tööd ja tulevikku puudutavatest aruteludest välja jätmist.
Euroopa liidrite ja nende abidega peetud kõnelustes soovitas Euroopa Ülemkogu president jätta Euroopa Komisjoni juht välja 17. juuni kohtumiselt, kus riigipead ja valitsusjuhid arutavad EL-i tippameteid, teatasid Politicole seitse EL-i diplomaati, ametnikku ja riigiametnikku.
Alates 2014. aastal juurutatud juhtkandidaadi süsteemist ei ole olnud Euroopa Komisjoni presidendi ametis olevat kandidaati, kes sihib teist järjestikkust ametiaega.”
Seega keeb Euroopa Liidu juhtimistasandil pärast valimisi kõvasti ja Kaja Kallase pääs soojale kohale pole sugugi kindel. Samas võiks see Eesti ebakompetentsest peaministrist päästa. (ERR-UU)