Kert Kingo: selle valitsuse lipukirjaks on “Andke raha!” ja iga probleemi lahenduseks on neil “Tõstame makse!”

Kolmapäeval toimus  Riigikogus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu kolmas lugemine, mille järel pidas kriitilise kõne EKRE saadik Kert Kingo.

“Head kolleegid! Selle valitsuse järjekordne otsus tõsta midagi, millegi hindasid, see käekiri ongi sellel praegusel valitsusel ainult: andke raha! Mäletate, siin keegi ka rääkis, et andke raha. Täpselt sama on siin ka: raha, raha, andke raha.

Eelnõu seletuskirjas on kirjas: “Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonna seaduskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemisest, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest survet isiku toimetulekule ja tema rahalistele vahenditele.” Kohe varsti on toodud ära siis oodatav mõju: “Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem rikkumisi ja nii on kohtuvälistel menetlejatel võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele ja ennetusele. Selle tulemusena paraneb kogu ühiskonna heaolu.” Ja siis on toodud ühe negatiivse mõjuna välja järgmine tekst: “Kui riigi majanduslik olukord tervikuna on keeruline ja isikute sissetulekud on väikesed, siis võib suureneda isikute hulk, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid võimetud karistust täitma.” Kõik need kolm teksti on üksteisele vasturääkivad. Aga noh, ilus kirjapilt, ilus kirjapilt.

Üldkokkuvõttes, mis on selle seaduseelnõu siis eesmärk? Domineerima jääb see, et on just nimelt sõidukiiruseid vaja vähendada. Nüüd on ilus moodne väljend “rahustada liiklust”. Aga nüüd tekibki küsimus, kas eesmärgiks on siis suunata inimesi vastutustundlikult liiklema enda ja teiste tervise huvides või karistada, antud juhul siis trahvi näol, mitte suunata neid seaduskuulekalt käituma.

Ma olen näinud politsei aegadel neid aegu, kui oli selline strateegia. Eesmärk oli, et sõiduautode kiirused, neid kiirusi vähendada. Selle puhul leiti, et kui on olemas kiirusekaamera, siis tavapäraselt näiteks Tallinna-Tartu maanteel sõiduk võtab hoo maha, siis ongi eesmärk saavutatud, kiirus on vähenenud. Või kui tee äärde, maantee äärde nähtavale kohale paigutada politseiautod, samamoodi, sõidukijuht võtab kiiruse maha ja eesmärk on saavutatud. Teine strateegia oli see, kui riigieelarvesse oli raha vaja. Siis ei olnud eesmärk, et liigsuured kiirused oleks, ütleme, väiksemaks läinud, vaid eesmärk oli raha korjata. Ja siis kolisid politseiautod põõsastesse, et neid ei oleks näha, et me saaksime inimese rikkumiselt tabada, sest siis me saame raha.

Täpselt sama küsimus nüüd ongi, et mis on selle eelnõu eesmärk. Mina näen seda eelnõu lugedes, et see eesmärk ei ole liiklust rahustada. Eesmärk ei ole inimesi suunata seaduskuulekamalt käituma, et hoiduda nii enda kui teiste tervise kahjustamise eest, vaid eesmärgiks on ainult raha. Raha! Ise nad ju tõdevad siin täpselt samamoodi, et kui riigi majanduslik olukord tervikuna on keeruline ja isikute sissetulekud on väikesed, siis võib suureneda isikute hulk, kes on karistust karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid võimetud karistust täitma. Järelikult see karistus ei toimi ja seda ise mööndakse.

Jõuamegi jälle sinna, et selle valitsuse lipukiri on: andke raha, andke raha, sest meil on vaja raha. Ja inimesele laotakse peale järjest rohkem kohustusi, järjest suuremad rahalised nõuded. Ma ei kaitse ja ei õigusta siin liikluseeskirjade rikkujaid ega liiklushuligaane, aga selliste paberi peal ilusana paistvate visioonidega seda eesmärki ei saavutata. Eesmärgiga saada riigikassasse rohkem raha, mitte eesmärgiga suunata inimesi seaduskuulekale käitumisele, kus nad arvestavad teistega.

Ja lõppkokkuvõttes tekib küsimus, kuhu on kadunud ennetamine. Siiamaani propageeriti väga ennetamist, et meil ei tekiks karistusühiskond, et me ennetame kõiki. Ei ole kuulda-näha, nüüd on ainult karistus. Me olemegi nüüd jõudnud sinna: igale probleemile on lahenduseks maks. Kui on probleem edasi, tõstame maksu, kui ei mõju, tõstame kaks korda või kolm korda. Kogu senine seadusandlus, mis on valitsuselt tulnud, täpselt seda ainult kinnitab. See ei muuda olukorda, trahvi suurus ei muuda. Krooniline kiiruseületaja ei muuda oma käitumist, vähemalt trahvide pärast küll mitte.

Seetõttu kindlasti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hääletab sellele seaduseelnõule vastu, sest see on täiesti valedel motiividel tehtud ja täiesti valedel eesmärkidel koostatud seaduseelnõu. Ja see ei aita mitte kuidagi kaasa seaduse seletuskirjas nimetatud nii-öelda eesmärgile.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid