13.06.2024
Arvo Aller
Kolmapäeval surus võimuliit Riigikogus läbi seaduse, millega tõsteti riigilõivusid ja selle seaduse variserlikkusest rääkis EKRE saadik Arvo Aller.
“Enamus asju on Siseministeeriumi vastutusalas: isikut tõendavad dokumendid ja toimingud inimeste dokumentidega ja ka nendega seotud tegevused. Kui me võtame isikut tõendava dokumendi taotlemise, siis seletuskiri ütleb seda, et enamus [riigilõivu] tõstmise põhjuseid on seotud sellega, et peab lähtuma toimingu põhimõtetest ning kaasnevast kulust.
Selle kaasneva kuluga oli välja toodud erinevate püsikulude tõus, kus oli kirjeldatud ruumi rent, infotehnoloogia, telefonid, paber, kontoritarbed, blanketid. Ja siis, kui hakkad mõtlema, milliseid blankette me täidame niiviisi füüsilisel kujul pliiatsi ja pastakaga, et me saaksime ID-kaardi, siis mina ei suutnud seda välja mõelda.
Aga võib-olla välisesindustes on see tõesti vajalik ja selle vastu ei vaidlegi, aga praegusel juhul olid seal erinevad võimalused, kas teha ise elektrooniliselt, teha Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroos ning kolmas variant oli välisesindustes. Ning sellest lähtuvalt ma ei suutnud leida seda põhjendust, et me peaksime seda riigilõivu nendele tõstma.
Seda enam, et tegemist ei ole, nii nagu ka eelkõneleja rääkis, mugavustarbimisega, vaid see on riigi poolt antud kohustus inimestele, et isik peab olema tuvastatav, on ta siis isikut tõendava dokumendi näol või reisidokumendi näol. Nende riigilõivude tõstmine ei saa olla sellises suures mahus, kus tuleb rahakotti kergendada olulisel määral.
Ja nüüd riigi otsus, et sealt võetakse raha, suurusjärk vist oli 27 miljonit. Veel oli seal seletuskirjas kirjeldatud, et kuna riigilõivud tõusevad, siis ka planeeritav laekumine võib olla 10% väiksem. Kuidas sellest loogikast aru saada, kui kõik inimesed peavad ennast nagu identifitseerima ja olema dokumendiga kaetud?
Seega, riigilõivude tõus lööb otseselt inimeste rahakotti ja riigieelarvesse peaks laekuma lisaraha. Aga kuhu see raha läheb? Ma ei ole sugugi kindel, et see läheb nendesamade toimingute nõndanimetatud kaasrahastamiseks, kus tegelikud kulud välja tulevad, et tegelike kulude alusel saaksid inimesed seda teha.
Seal mingis osas oli veel see, et kiirpasside ja kiirdokumentide väljaandmise aeg kiireneb viielt päevalt kahele päevale ja tõuseb summa mitmekordseks. Ma ei saanud aru, kas pannakse kiirem internet sinna või miks need kiiremini liiguvad. Seal ei teki seda reaalset kulu nii palju, et peaks mitmekordselt tõstma dokumentide väljastamiseks kasutatavat riigilõivu.
Ja perekonnaseisuga, perekonnaga seotud toimingutega täpselt samamoodi riigilõivude tõstmine on ainult ettekääne, et lihtsalt inimestelt raha käest ära võtta, kui inimesed tahavad perekonna ja enda jaoks teha õiguslikult ning nime vahetada, on ta siis abielukande puhul või ka muudel põhjustel.
Sellest lähtuvalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta riigilõivude tõstmist.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid