13.06.2024
Eesti peaks keskenduma oma raudteevõrgustikule, mitte ülikallile superprojektile.
Rail Balticu seniavaldamata tasuvusanalüüsi esitlus keskendus ehitamise kallinemisele ning arutati võimalust koondada kasvavate kulude katteks kõik võimalikud rahastusallikad.
Tähelepanuta jäeti seejuures asjaolu, et tasuvusanalüüs prognoosib veelgi suuremaid kulusid pärast 2030. aastat: need on seotud raudteeliikluse doteerimise, käitamise ja uuendamisega. Lisaks on kõrge risk, et raudteel pole valmimisel kasutajaid.
Tasuvusanalüüs, mida esmaspäeval ajakirjanikke Riiga sõidutanud RB Rail AS tutvustas, lubati avaldada eilse päeva jooksul. Tänaseks seda veel ei ole veel tehtud, kuid Kliimaministeeriumi dokumendiregistris saab tutvuda mustandiga. See ühtib suures osas RB Raili pressiteates avaldatuga, kuid sisaldab ka ebameeldivamat osa, millest esitlusel ei räägitud.
Tulevikus on vaja pidevat suurt dotatsiooni
Uue tasuvusanalüüsis on korrigeeritud vanade veoautode kasutamisest tekkinud nelja miljardi euro suurune saastemõju viga, millele 2018. aastal kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust tähelepanu juhtis. Nüüd on peamiseks tuluks on reisiliiklus kohalike rongidega, kiirrongide ja öörongidega. Kõik need vajavad tasuvusanalüüsi kohaselt pidevat dotatsiooni vahemikus 482–600 miljonit eurot aastas kolme Balti riigi peale kokku. Suurem osa dotatsioonist ja ka potentsiaalsest Rail Balticu tulust tuleks Lätist ja Leedust.
„Juhul kui osa raudtee ehitusrahast katta laenuga tulevaste „tulude“ vastu suureneb oluliselt ka dotatsioonivajadus“, osutab kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. Esimese ehitusfaasi kärbetena on tasuvusanalüüsis kavandatud ühe rööpmepaari ja põhjapoolse Riia sissesõidu ärajäämine, mis muudab oluliselt pikemaks seni reklaamitud sõiduaja Tallinna ja Riia vahel.
Risk nii projekti hind ja rahastus kui operaatorite vähene huvi
Tasuvusanalüüsi esitlusel viidati 76 riskile, millest suurimana paistis ebapiisav rahastus. Vähest tähelepanu pöörati analüüsis käsitletud kõrgele riskile, et valmise järel puudub raudtee operaatoritelhuvi raudtee vastu ning vähene turunõudlus.
„Enamus EL-st liikmesriikidel suunatud vahendeid jagatakse neile suuruse järgi, seejuures jäetakse riikidele võimalus otsustada nende rahade täpsema kasutamise üle,“ ütles Priit Humal. „Kõigi selliste taristuprojektidele mõeldud rahastuste kasutamine Rail Balticu ehitamiseks jätab paljud teised projektid rahata. Nii nagu juba praegu ei jätku vahendeid tee-ehituseks. Euroopa Ühendamise rahastust Rail Balticu projektile ühiselt saadav raha kasutatakse valdavalt Lätis ja Leedus.“
Tasusuvanalüüsi avaldamise järel analüüsib kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust seda põhjalikumalt ning avaldab oma kommentaarid.