14.06.2024
Kaitseminister Hanno Pevkur pigem vegeteerib oma ametis, kui et teeb tõsist tööd.
Sotsiaalmeedias liigub naljapilt, millel öeldakse, et Eesti valitsus ei valeta kunagi, vaid rahvas ei oskavat “huultelt lugeda” – ja see väide on liikvel ka riiklikus propagandas.
Hoolimata sellest, et riigi majandus on hukas, pole peaminister Kaja Kallas kunagi tunnistanud, et võis milleski eksida. Samal liinil on ka kaitseminister Hanno Pevkur, kui jutuks on kaitseküsimused.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on ametist lahkuvad kaitseväe ülem ja kantsler jätnud eksliku mulje, justkui oleks valitsus hädavajalikud kulutused kõrvale heitnud, kirjutab Postimees.
Keda uskuda, kas juba valimiskampaania aegu valetanud võimuerakonda või sõjaväelasi, kes on niiöelda asjas sees ja tunnetavad puudujääke oma nahal?
BNS vahendab: “Tegelikult on valitsus Eesti kaitsmiseks hädavajaliku laskemoonavaru soetamise murest teadlik üle poole aasta. Mingit otsust pole valitsus aga veel teinud. Aur on kulunud ära vaidlustele maksutõusude ja kärpimise üle.”
Siis on asi veel hullem – käimasoleva Ukraina sõja taustal ei suuda valitsus ennast isegi mitte kokku võtta.
“Viimase aasta jooksul oleme Eesti riigikaitse arendamises jõudnud olukorda, kus minu hinnangul teeb valitsus riigikaitse arendamiseks liiga vähe. Eelkõige toon siin välja otsuse puudumise kriitilise 1,6-miljardilise laskemoonavarude puudujäägi likvideerimiseks,” rääkis kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, teatades, et lahkub ametist.
Ülimalt näotu on see, kuidas võimuliit on asunud sõnumitoojat hakkima, nagu näitavad ERR-i pealkirjad: “Meelis Kiili: ma Kusti Salmi talendist väga lugu ei pea, tema minust ilmselt ka mitte” ja “Stoicescu: Salm ei suutnud adekvaatselt põhjendada 1,6 miljardi vajadust.”
23. aprillil kommenteeris rahandusminister Mart Võrklaev ERR-ile, et praeguse maksubaasi juures kaitsevõimekustele raha leidmine tehtav ei ole: “Miljard maksu tähendaks viiekordset automaksu”, ja pakkus 30. mail Postimehele antud intervjuus, et puuduoleva summa tarbeks võiks rakendada 2026. aastast julgeolekumaksu.
Seega taas üks maks juurde, samas kui Postimees kirjutas: “Uuringute-eelsed uuringud, suvepeod-kontserdid, reisid ja enesereklaamiplakatid – riigiasutustel võib n-ö teavitustöö peale kuluda kümneid miljoneid eurosid aastas” ja ERR lisab: “Eelmise aasta riigieelarvesse kanti üle umbes 900 miljonit eurot, mis 2022. aastal eelarvest kulutamata jäi.”
5. juunil teatas kaitseministeerium, et plaanib 2025.-2028. aasta arengukava järgi hankida küll rohkem relvastust ja laskemoona, kuid selle arvelt peab koomale tõmbama radarite, sõidukite, remondikulu ja mereväe uute laevade pealt.
Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul olid valitsuse liikmed teadlikud 1,6 miljardi euro suurusest rahavajadusest laskemoona ostmiseks. Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et tema luges kaitsevaldkonna rahavajadusest ajalehest.
Nii ongi Kaja Kallase valitsus riigi kaitsevõimekuse arendamise unarusse jätnud, sest peaminister unistab soojast eurokohast.
Uued Uudised