14.06.2024
Kaja Kallas
Nüüd oleme jõudnud siis selleni, et Kaja Kallase valitsuse juhtimispraak on halvab meie julgeolekut, millele osutas ametist lahkuva kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi keemistemperatuuri saavutamine.
Peaminister, Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes on ilmselt juba pikemat aega mõtetes oma uuel postisoonil Euroopas, väitis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et luges alles ajalehest sellest, et Eestil NATO kaitseplaanide täitmisest puudu 1,6 miljardit eurot?
Tüütu pisiasi, millega peaministrit tema tulevikuunelmates häirida… Tegelikult on see märk meie olukorrast – Eesti on suuremas hädas kui kunagi varem. Kuid tegelikult on viidatud, et peaminister järjekordselt valetas, sest tegelikult on ta sellest kõigest juba ammu teadlik. Ja see on veel suurem häda.
Kui seoses äsja toimunud Euroopa Parlamendi valimistega on vahetumas mitme Euroopa Liidu institutsiooni juht, neist välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koht oleks justkui reserveeritud Kallasele, kelle eelistuseks muuseas tõik, et on liberaal, Ida-Euroopast ja samal ajal naisterahvas.
27 Euroopa Liidu liikmesriikide liidrit kogunevad esmaspäeval Brüsselisse kõnelusteks, kuigi kandidaate ametlikult enne 27. juuni tippkohtumist ilmselt välja ei kuulutata, siis valitsusametnikud ja diplomaadid ennustavad just Kaja Kallasele välisasjade kõrgeima esindaja ametikohta.
Mitme EL-i suursaadiku hinnangul oleks kõige realistlikum kombinatsioon järgmine: Portugali endine sotsialistist peaminister Antonio Costa ülemkogus ja Eesti liberaalne peaminister Kaja Kallas välisasjade kõrgeima esindajana. See säilitaks ka geograafilise tasakaalu, mida Kesk-Euroopa riigid on nõudnud.
See kõik on Eesti valitsemises juba ammu häirivaks saanud ning töö paralüseerinud, millele on viidanud ka mitu valitsuspartnerit, eeskätt Eesti 200 endine ja praegune juht Kristina Kallas ja välisminister Margus Tsahkna.
Nüüd, kui Kusti Salm teatas koos etteheidetega valitsuse ja valitsuskoalitsiooni poliitikute aadressil oma tagasiastumisest, teeb Kallas üllatusest suured silmad ja on suisa pahane, et mingi ametnik tuleb poliitikuid õpetama.
„Kui tahad poliitikas olla ja otsuseid teha, siis tuleb ka valimistel kandideerida,“ on tema reaktsioon.
ERR küsib, kas valitsus on nõus lahkuva kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi öelduga, et 1,6 miljardit eurot pole puudu mingisugusest ideaalist, vaid see on raha, mida Eestil on minimaalselt vaja laskemoona ostmiseks, et Eesti rünnaku korral enne NATO siia jõudmist hakkama saaks.
Ja Kallas vastab: „Meie oleme seda ajakirjandusest lugenud. Oleme küsinud ajakirjandusest loetu pealt nii Kusti Salmilt kui Martin Heremilt, rahandusminister on istunud ja plaani teinud. […] Need süüdistused on üle võlli ja ma ei saa aru, miks neid tehakse. Me ei ole saanud arutada, et küsida neid samu küsimusi.“
Ja see on inimene, kes peab end „kindla käega“ raudseks leediks, sõjaprintsessiks, kes kindla käega juhib Eesti Venemaa vastu võidule. Ei, ta passib võimalust, et esimese hooga Euroopasse põrutada, kaugemale siit Euroopa ääremaalt Vene karu haardest, kus ta majanduse on juba niigi tuksi keeranud. Valitsusel ei ole mitte mingit kaitset oma rahvale tagatud, isegi mitte isegi mitte plaan B-d. Aga me oleme jube suured kõvatajad, kes annavad oma relvad ära ja on sellele vaatamata kuni presidendini välja valmis „venelased põlvili suruma“. Millega? Kas sõnnikuharkidega või?
Taustaks. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kes kolmapäeval teatas oma tagasiastumisest, tunnistas tõsiseid erimeelsusi riigikaitset juhtivate poliitikutega, mis ei luba tal jätkata. Salm heidab poliitikutele ette suutmatust tagada Eesti kaitsmiseks piisav rahastus.
Loe lisaks:
https://www.err.ee/1609370030/salmi-sonul-ei-saa-ta-jatkata-vastuolu-tottu-poliitikutega