16.06.2024
Eesti on andud palju relvastust ära ning sellega on riigikaitsesse tekitatud tühimik.
Eestit on tabanud kaitseskandaal, mille kohaselt teadis Kaja Kallase valitsus, et Eestil on vaja raha laskemoona soetamiseks, kuid kuna peaminister ootab sooja kohta Euroopas ja valitsus jageleb lisaeelarve pärast, siis jäi kõik unarusse – ja samas on Eestil vaja uut relvastust ja laskemoona igal juhul, aga ka selle kompenseerimiseks, mis anti ära Ukrainale.
BNS vahendas reedel: “Tegelikult on valitsus Eesti kaitsmiseks hädavajaliku laskemoonavaru soetamise murest teadlik üle aasta. Mingit otsust pole valitsus aga veel teinud. Aur on kulunud ära vaidlustele maksutõusude ja kärpimise üle.”
“Tänased juhid Kaja Kallas, Hanno Pevkur, Martin Herem on pannud oma otsustega kogu Eesti löögi alla. Nad on meid relvitustanud, ära andnud laskemoona, õhutõrje, tankitõrje, pioneerivarustuse. Ja nüüd otsivad paaniliselt 1,6 miljardit, et hakata hankima asju, mis heal juhul kolme aasta pärast kätte saadakse aga mis meil veel kaks aastat tagasi olemas olid. Ei, meie julgeolek ei ole kindlates kätes. Meie julgeolek on Lääne lakeide juhtimisel tüüritud hullemasse olukorda, kui meil oli 1939. aastal. Siis oli meil nii kahureid kui laskemoona, aga ei olnud sees viiendat kolonni,” rääkis Martin Helme kongressil peetud kõnes.
Hanno Pevkuri ja Kaja Kallase puhul on juba teada, et nad valetavad. “Kaitseminister Hanno Pevkur sai juba eelmise aasta aprillis teadlikuks asjaolust, et Eestil on NATO kaitseplaanide järgse laskemoonavarude miinimumnõude täitmisest puudu 1,6 miljardit eurot,” kirjutab Delfi. “Mullu aprillis sai NATO valmis regionaalsed kaitseplaanid oma idatiiva julgeoleku tagamiseks, sealhulgas ka Balti riikide kaitseks selliselt, et hoida üldse ära Vene vägede tungimine nende territooriumile.”
Sellal loovutas Eesti veel aktiivselt oma relvastust, tekitades nii kaitsevõimekustesse tühimiku. 19. jaanuaril 2023 kirjutas ERR: “Valitsus otsustas neljapäeval 113 miljoni väärtuses sõjalise abi andmise Venemaa agressiooni tõrjuvale Ukrainale, mis on seni suurim Eesti antud abipakett. “Kaitseminister Hanno Pevkuri esitatud ettepanek sõjaliseks abiks Ukrainale sisaldab kaudtule- ja tankitõrjerelvi ning ka laskemoona kokku 113 miljoni euro väärtuses.”
Seega andis Eesti järjekindlalt ära oma relvastust ja laskemoona ning siis, mullu aprillis sai Pevkur teada, et endil on asjad kehvad, aga ta ei tõtanud raha otsima ja leidma, vaid jätkas Eesti relvatustamist.
Tänavu 21. märtsil kirjutas Postimees: “Eesti annab Ukraina armeele ära kõik oma Rootsi päritolu 90-millimeetrised tankitõrjekahurid, mille asemel hakkab Kaitseliit kasutama Iisraeli tankitõrjerakette Spike. Järelveetavad tagasitöögita tankitõrjekahurid sai Eesti kaitsevägi omal ajal Rootsi armeelt. Nüüd kuuluvad need ligi sada kahurit koos laskemoonaga järjekordsesse Eesti abipaketti sõdivale Ukrainale. Uuest abipaketist teatas Eesti kaitseminister Hanno Pevkur täna Kiievis kohtumisel Ukraina kaitseministri Rustem Umeroviga.”
Asi on isegi hullem, sest 25. märtsil kirjutatakse Postimehes: “Eesti ei aita Ukraina armeed mitte ainult konkreetsete abipakettidega, vaid aitab Ukrainal ka osta relvi ja varustust välismaalt. Eesti ja Ukraina kaitseministeeriumi vahel on kokkulepe, et Eesti aitab ukrainlasi hanketegevusega, ütles Postimehele eelmisel nädalal Kiievis käinud kaitseminister Hanno Pevkur.”
Endil on kaitsevõimekustes suured lüngad ning ei leita raha laskemoona tarvis, aga Ukrainale antakse oma relvi jätkuvalt ära ning aidatakse teda ka hangetes.
EKRE kongressil esienud Martin Helme rääkis: “Eesti Konservatiivne Rahvaerakond rääkis juba kümme aastat tagasi, et meie senine riigikaitsepoliitika on meile ohtlik. Lääneriikide soovitusel loodi meile jõukohast riigikaitset, mis ei pidanudki suutma meid kaitsta, küll aga pidi olema võimeline pakkuma vägesid missioonidele küll Afganistanis, Iraagis, Malis, Liibanonis. Me hoiatasime, et me ei ole teinud piisavalt ning surusime südikalt riigikaitse tugevdamist valitsuses olles. Meie nõudmisel ja otsustamisel tehti lõpuks ära rannakaitse. Meie nõudmist õhutõrje loomiseks ei lasknud läbi Herem, Luik, Ratas. Meil oli ettenägelikkust hoiatada, et me ei tohi ära anda oma kahureid ja laskemoona, kui Ukraina sõja alguses otsustas kogu meie liberaalglobalistlik juhtkond, et anname ära kõik, mis meil on. Hoiatust, et Eesti kui rinderiik Venemaaga ei saa endale lubada relvade ja laskemoona ära andmist, sildistati koheselt putinismiks, Kremli jutupunktiks, Ukraina vastu olemiseks. Aga meil oli õigus. Me kaitsesime Eesti julgeolekut ja eesti inimeste turvalisust hoolimata hüsteeriast, mida meie vastu köeti. Nüüd tunnistavad tollased otsustajad, et oleme nende enda poliitika tõttu sisuliselt kaitsetud.”
Ta lisas: “Mida siis tegema peab? Jah, ikka palehigis ehitama üles iseseisvat kaitsevõimet. Meid ähvardab sõda ja me ei saa kunagi lõpuni kindlad olla, kas NATO artikkel viis käivitub ja kui käivitub, siis kui paljud riigid meile tegelikult appi tulevad. Lõppkokkuvõttes saame toetuda ainult endale. Kui tuleb võidelda, siis võitleme südikalt ellu jäämise eest, mis meil üle jääb.”
Uued Uudised