23.06.2024
Tänasel paraadil Narvas, mis oli väga positiivne ja iga eestlase tuju ning enesehinnangut tõstev nähtus, kus osalesid meie tublid erinevatest rahvustest võitlejad, esines p.resident Alar Karis enamasti toreda kõnega, mille naljamehed tema kantseleist paraku vürtsitasid oma traditsioonilise rumalusega.
Loomulikult on härra Karis lihtne teadlane ja ei pruugi sõjandusest midagi aru saada, kuid geograafiat võiks ju elementaarsel tasemel tunda temagi. Ei, ma ei vihja härra Karise Egiptuses kliimakonverentsil antud lubadusele Aafrika riikidele, et Eesti aitab nendel võidelda ebasoodsate jääoludega.
Seekord ei olnud asi kaugeltki nii lõbus.
„Vaadakem ka lahingutehnikat ja relvastust, mis meil on Narvas üles rivistatud. Eesti enda relvastus hakkab oma võimsuselt aina enam ühtima meie liitlaste omaga. Meil on olemas relvad ja laskemoon, millega saame vajadusel hävitada Eestit ründava vastase juba tema tagalas. Ja millega me hoiamegi teda seal,“ väitis oma kõnes Eesti p.resident.
Kogu oma eesti patriotismi juures hakkasin ma selle peale närviliselt naerma.
Kui härra Karise kõnemeister oleks oma ülemusele ulatanud tutvumiseks koos kõnega ka geograafilise kaardi, siis ehk jääks p.resident mõttesse: aga mis asi on meie vastase ehk Venemaa tagala?
See pole ju ainult Pihkva oblasti veidi kaugemad alad. Venemaa tagala on näiteks ka Dežnjovi neem Tšuktši poolsaare otsas, mis on ühtlasi ka Venemaa, Aasia ja Euraasia kõige idapoolsem punkt. Selle neeme administratiivkeskus Uelen asub meist peaaegu 6000 kilomeetri kaugusel, kui lennata otse.
Sügavalt kahtlen, et meil on olemas relvad ja laskemoon, millega saaksime hävitada ründavat vastast sellises tema tagalas. Meil pole ballistilisi rakette. Saaks nüüd tavalist laskemoonagi paari miljardi eest. Aga ei, meie peapruut käib hoopis mööda Euroopat ennast pakkumas.
Eesti võidupäeva kõne võiks olla siiski väärikas ja asjatundlik, mitte niivõrd koomiline. Kuigi ülejäänud osas oli Karise esinemine kuulamist väärt.
Paraku tekkis kahtlusi veel ka selles, kas p.resident on kursis Tartu rahu tingimustega, sest ta rääkis ainuõigest kaldast, kus me oleme.
Mitte et ma tahaksin liituda ekstaasis Ivangorodi elanike ja nende tobeda tankiga, aga Kadrioru ametniku kõne võiks olla ajalooliselt korrektne ja p.resident ei peaks kordama Kremli jutupunkte, mille abil Moskva kutsus tagasi oma allkirja Venemaa-Eesti piirilepingult.
Ausalt, diletandid Stenbocki majas ja võhikud Kadrioru lossis teevad meid ikka päris naerualusteks. Laostamisest rääkimata.
Ja üleüldse see viskab kopsu üle maksa: Narvas kogunesid eestimeelsed inimesed, tublid sõdurid, naiskaitseliitlased, head spetsialistid ja isegi targad koerad.
Ja äkki niivõrd rumal jutt riigipea suust!
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: kuidas Alar Karis mulle äkki Leonid Brežnevit meenutas