26.06.2024
Koos Arnold Rüütliga lahkus erakonnast ka Ingrid Rüütel. Pilt on illustratiivne
Tänasel peavoolumeedial puudub igasugune taktitunne. Pole ka ime: kui leht, kus päevast päeva moraalitsetakse poliitika, perekonna, rahva, eetika ja kultuuri teemadel, avaldab ka lugusid sellest, kuidas mingi letka-jenka kaotas oma higised tossud või siis vananev rahutu tuhkatriinu plaanib kaarsilla peal kopuleeruda, siis piir väärika ja kollase, faktide ja libainformatsiooni, tõe ja reklaami vahel ähmastub.
Kas antud juhul üritas Postimees teha natuke musta huumorit või see toimetus ongi täpselt nii juhm, aga leht avaldas äsja uudise, mida nähes ehmatasin ma esimesel hetkel täiesti tõsiselt.
„Arnold Rüütel lahkus…“ – lugesin mina õudusega, ja alles siis nägin, et vana poliitik lahkus EKRE-st.
Arvestades härra Rüütli kõrget iga oleks pidanud seda pealkirja kuidagi teisiti sõnastama või sõnu järjestama, kasvõi nii: „EKRE-st lahkus Arnold Rüütel“. Ja kõik oleks korras., kõik oleksid rõõmsad ja õnnelikud. Et arusaadav, laevalt lahkus veel üks meeskonnaliige.
Mis siis ikka – pole halba heata. Sest vaid mõned kuud tagasi ülbitses Vladimir Svet Tallinna linnavolikogus, nähvates vastuseks mu küsimusele: “Aga teil EKRE-s on auesimeheks kommunist!”
Enam ei karjugi, sest ei ole ei Rüütlit EKRE-s ega Sveti linnavalitsuses.
Arnold Rüütli isikus lahkus rahvuskonservatiivide hulgast mitte ainult aukohtu esimees, vaid ka “au, mõistus ja südametunnistus”, sest see pole ju esimene kord, kui Rüütel lahkub mingist parteist, kus ta on olnud mitukümmend aastat. Aga mis me siin toda vana asja meenutame.
Lahkugu terviseks, peaasi et mitte elust.
Ivan Makarov