28.06.2024
Joe Biden ja Donald Trump teledebatil
Demokraadist president Joe Biden esines neljapäevasel USA esimesel presidendivalimiste debatil ebalevalt, samas kui tema vabariiklasest rivaal Donald Trump esitas rea rünnakuid ja jättis tavalisest distsiplineerituma mulje. Meedia ja vaatlejad on Bideni kiiresti debati kaotajaks hinnanud.
Biden alustas debatti ebalevalt – tema tervitus oli summutatud ja kähe ning sõnadest oli raske aru saada. Ka ülejäänud debati vältel rääkis USA praegune president väga vaikselt, mis ilmestab, kui palju mees on vananenud. Hoolimata nädalapikkusest ettevalmistusest tundus Biden kurnatud.
Biden rääkis hajameelselt, kaotas aeg-ajalt mõttelõnga või oli raskustes oma mõtete väljendamisega. Füüsiliselt nägi ta välja palju vanem kui Trump, kes on temast kolm ja pool aastat noorem. Isegi Trumpi omapärane oranž meik paistis positiivsem välja võrreldes presidendi kahvatu jumega, märgib The Times.
Trump aga ületas meediaväljaannete hinnangul ootusi, kuna oli seekord oma vastustes üsna distsiplineeritud ja pidas kinni peamistest jutupunktidest.
Kaks ajaloo vanimat presidendikandidaati ründasid teineteist abordi, immigratsiooni, Ukraina ja Gaza sõja ning majanduse käsitlemise pärast, püüdes mõlemad mõjutada arvamusküsitlusi, mis on näidanud kuude kaupa pea võrdset seisu.
Trump esitas ridamisi kriitilisi seisukohti, millest mõned olid hästi tuntud kaheldavad väited, mida ta on kampaania jooksul korduvalt esitanud, sealhulgas väited, et migrandid on põhjustanud kuriteolaine ja et demokraadid toetavad imikute tapmist.
Biden süüdistas Trumpi riikliku abordiõiguse kaotamises, viidates USA Ülemkohtusse määratud konservatiividele, kes selle üle otsustasid.
Trump vastas, et Biden ei toetaks mingeid abordipiiranguid ja et küsimuse tagasiviimine osariikidesse oli õige samm.
USA ja kogu maailm elab Trumpi ja Bideni debati ootuses
Trump süüdistas Bidenit USA lõunapiiri kindlustamata jätmises, väites, et see on toonud kaasa kuriteolaine. “Ma nimetan seda Bideni migrantide kuritegevuseks,” ütles ta.
Biden kinnitas, et Trump liialdab ja valetab, ning märkis, et uuringud näitavad, et immigrandid ei pane toime kuritegusid sagedamini kui kohalikud ameeriklased. “Jälle kord, ta liialdab, ta valetab,” vastas ta.
Biden süüdistas oma eelkäijat ka halvas majanduslikus olukorras, mille Trump talle ametiaja lõpus jättis. Bideni sõnul oli majandus vabalanguses ja koroonapandeemiaga tuldi toime halvasti.
Trump süüdistas ametiaja lõpus tekkinud majandusprobleemides just koroonapandeemiat ja kiitis, et enne seda oli tema tehtud maksukärbetega majanduse olukord ajalooliselt hea.
“Kahju on näha, mis meie riigiga viimase nelja aasta jooksul juhtunud on,” ütles Trump. “Inflatsioon tapab meie riigi.”
Viimaste küsitluste kohaselt on ameeriklased nimetanud inflatsiooni ja elukallidust oma perekonna kõige olulisemaks probleemiks viimasel kolmel aastal. Bideni jaoks võib-olla veelgi murettekitavam on see, et 46 protsenti USA täiskasvanutest ütlesid, et nad usaldavad majandusküsimustes Trumpi.
Kaks kandidaati läksid seejärel vastamisi välispoliitika teemadel ehk Ukraina sõja ja Iisraeli kriisi asjus.
“Seda sõda poleks kunagi olnud, kui meil oleks olnud tõeline riigijuht. See on sõda, mis poleks kunagi tohtinud alata. President on andnud Ukrainale praegu 200 miljardit dollarit või rohkem. See on väga palju raha. Ma arvan, et kunagi pole olnud midagi sarnast ega sellisel tasemel,” sõnas Trump.
“Ma pole kunagi elus sellist jama kuulnud,” vastas Biden.
Trump kordas oma varasemaid seisukohti, et võib Ukraina sõja lõpetada juba enne, kui ta pärast võimalikku tagasivalimist ametisse astub. Biden hoiatas, et Venemaa president Vladimir Putin ei lõpeta oma sõjategevust Ukrainas.
Trump rõhutas mitu korda, et Venemaa poleks kunagi Ukrainat rünnanud, kui tema oleks olnud president ja ütles, et Venemaa juht Vladimir Putin võtab Ukraina üle.
Ta ütles, et kui Ameerikas olnuks tõeline president, keda Putin austab, ei tunginuks ta kunagi Ukrainasse. “Palju inimesi on surma saanud, palju rohkem, kui arvatakse. Võite need numbrid kahekordistada, võib-olla kolmekordistada. Biden ei teinud midagi, et seda peatada,” rääkis Trump.
Trump märkis, et Ukrainal saavad inimesed otsa. “Ukraina seda sõda ei võida. Inimesed saavad otsa, sõdurid saavad otsa. Nad on kaotanud nii palju inimesi.”
Trumpi sõnul “julgustas Biden Venemaad peale tungima” sellega, kui ta viis USA väed 2021. aastal Afganistanist välja.
“Venemaa võttis palju maid ära Obama ja Bideni ajal. Minu ajal mitte. Putin teadis, et minuga ei saa mängida. Sõda Ukrainas ei oleks pidanud algama, aga nüüd ta vallutab Ukraina”, väitis Trump.
Ukraina toetamist kaitsnud Biden uuris otse, kas Trump kavatseb USA NATO-st välja viia, kuid ei saanud küsimusele otsest vastust. “Mis te arvate, mis saab NATO riikidega pärast teie ametisseastumist?” küsis Biden.
WSJ: seitsmest kaalukeeleosariigist kuus kaldub Trumpi suunas
Trump süüdistas Bidenit vastuseks palestiinlaste poole hoidmises brutaalses Gaza konfliktis, kuna president keeldus Iisraelile Hamasi hävitamiseks abi andmast.
“President ei taha seda teha. Temast on saanud nagu mingi palestiinlane, aga ta ei meeldi neile, sest ta on väga halb palestiinlane, ta on nõrk,” rääkis Trump.
Trumpi toetajate rünnaku eest USA Kapitooliumile 6. jaanuaril 2021. aastal keeldus endine president vastutust võtmast ja väitis, et paljud arreteeritud olid süütud.
“See mees ei mõista Ameerika demokraatiat,” põlastas Biden vastuseks.
Käheda häälega Biden ajas debati esimeses pooles pidevalt sõnu sassi, kuid leidis rütmi, kui ründas Trumpi süüdimõistmise eest vaikimisraha maksmise juhtumis pornostaar Stormy Danielsile, nimetades teda kurjategijaks.
Vastuseks tõi Trump välja Bideni poja Hunteri hiljutise süüdimõistmise.
Hetk hiljem märkis Biden, et peaaegu kõik Trumpi endised kabinetiliikmed, sealhulgas endine asepresident Mike Pence, pole tema kampaaniat toetanud. “Nad tunnevad teda hästi, nad teenisid koos temaga,” ütles ta. “Miks nad ei toeta teda?”
Mõlemad nimetasid teist halvimaks presidendiks ajaloos. Biden nimetas Trumpi kaotajaks ja virisejaks, samas kui Trump nimetas Bidenit katastroofiks.
Kaks kandidaati väitlesid CNN-i eetris ilma stuudiopublikuta ja nende mikrofonid lülitati automaatselt välja, kui ei olnud nende kord rääkida. Sellised ebatüüpilised reeglid kehtestati, et vältida kaost, mis rikkus nende esimese debati 2020. aastal, kui Trump Bideni juttu korduvalt katkestas.
Allikas: ERR