28.06.2024
Kolm neljast “viimsepäevaratsanikust”.
Venemaa andis edasi oma seisukoha uute ja “vanauute” Euroopa liidrite kohta ning see on rumal – Ursula von der Leyen ja Kaja Kallas on näidanud, et on kõvad vaid sõnades, teod jäävad lahjaks, kui neid üldse on. Propagandaturul aktiivsed naispoliitikud on tegudes pigem destruktiivsed.
BNS: “Euroopa Liidu otsus nimetada Ursula von der Leyen uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks ja Eesti peaminister Kaja Kallas välispoliitikajuhiks on suhete jaoks halvad, ütles Kreml reedel.
“Me ei usu, et Euroopa diplomaatia hakkab toimima suhete normaliseerimise suunas. Moskva ja Brüsseli suhete seisukohast on väljavaated halvad,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Von der Leyen “ei ole Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerimise pooldaja”, lausus ta, lisades, et Kallast tuntakse “üdini lepitamatute, mõnikord isegi vägivaldselt russofoobsete avalduste” järgi.
Kallas on Vene siseministeeriumi tagaotsitavate nimekirjas väidetava seotuse tõttu nõukogudeaegsete monumentide hävitamisega.”
Mis on selles jutus rumal? Esiteks – Moskva ja Brüsseli suhted jäävadki halvaks, kuni Venemaa Ukrainas märatseb.
Von der Leyen peaks Kremlile olema ideaalne – just tema hävitas Saksamaa kaitseministriks olles Bundeswehri kaitsevõimekuse ja viis ta olukorda, kus Saksamaa pole võimeline Ukrainat efektiivselt abistama. Seda on Euroopa Komisjoni presidendile öeldud ka otse Euroopa Parlamendi kõnetoolist.
Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Liit on ajanud ka poliitikat, kus peaaegu kaks ja pool aastat pärast sõja algust annavad ukrainlased käest külasid, sest neil napib relvi ja laskemoona. Nüüd on asjad hakanud jälle pisut liikuma, aga fakt on see, et EL ei ole Leyeni käe all suutnud Ukrainat piisavalt aidata.
Kaja Kallasele peaks Kreml eriti tänulik olema – tema algatus “Miljon mürsku Ukrainale” kukkus poole miljoniga haledalt läbi, ukrainlased kulutasid olemasoleva moona selle lootuses vastupealetungil ära ja sattusid hätta.
Kaja Kallase “üdini lepitamatud, mõnikord isegi vägivaldselt russofoobsed avaldused” ongi ainult populaarsuse kogumiseks tehtud avaldused, need pole jõudnud mingite tegudeni. Venelased peaksid ometigi teadma, et rusikatega vehkijast kaklejat üldjuhul pole. Ja mis monumendid need on, mida Kallas olevat väidetavalt hävitanud? Ei meenu, et Narva tanki puhul oleks peaministril mingi kandev roll olnud.
Oma kodumaal on Kaja Kallas tekitanud riigikaitsesse 1,6 miljardi euro suuruse augu, lisaks venestanud maa ja lasknud põhja riigi majanduse – see on peaks olema lausa kingitus Putinile. Põhjarannik kirjutas hiljuti, et sel aastal koondatakse kliimameetmete tõttu Ida-Virumaal sadu energeetikuid ja kaevureid – sinna lausa luuakse uut Krimmi Putini jaoks.
Nagu näha, saavad Euroopa Liidu etteotsa soss-sepad, kes oma kodumaal tegid põhjaliku lammutustöö ning saavad nüüd enda kätte suurema tüki, mille kallal eksperimenteerida. Kaude on sellised tegelased Venemaale “kasulikud idioodid”.
Euroametnike kohta kirjutab hästi Harri Kingo: “Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrged esindajad enne Kaja Kallast on olnud Catherine Ashton, Federicia Mogherini ja Joseph Borell. Tundmatud poliitikud, olematud juhid. Hea, kui me oleme nende nimesid üldse kuulnud. Nende suurtest tegudest ja saavutustest ei tea keegi midagi, sest neid pole lihtsalt olnud. Kaja Kallas selles lühikeses tähtusetute ametnike reas ei muuda midagi.”
Kes mäletab veel endist Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit? Kõik mäletame, aga ainult selle järgi, et ta oli kogu aeg naljakalt joovastavas meeleolus, mis olevat tulenenud ishiasest. Tõenäoliselt ei jäta keegi euroametnikest mingit tuntavat jälge maha – kui, siis ainult varemetetuhas nähtavad jalajäljed
Euroopas hakkab oma rolli mängima ka see, et Itaalia jääb Euroopa struktuuridest kõrvale, kuigi Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni kuuluv Giorgia Meloni Itaalia Vennad sai tugeva tulemuse. Tegu on Euroopa kolmanda majanduse ja suure mõjuga riigiga, kelle suhted Brüsseliga saavad ilmselt kehvad olema.
Euroopa Liit valis edasitiksumise ja võimalike “exiti”-meeleolude süvenemise, kui jättis võimule pseudokonservatiivid koos liberaalide ja vasakpoolsetega.
Uued Uudised