02.07.2024
Politsei meeleavaldusel
Justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös valminud korrakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus (VTK) näeb laialdaselt ette, kuidas võiks politseile oma tegevuses võimu ja võimalusi juurde anda, samas neile kehtivaid erinevaid piiranguid vähendades.
Kokku 77-leheküljelises korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses proovivad nii justiits- kui ka siseministeerium lahendada suure hulga nende hinnangul korrakaitses probleemiks või ajale jalgu jäänud probleeme.
Ühe suure muutusena tahavad ministeeriumid hõlbustada ja suurendada elektroonilist jälgimist. Muu hulgas on soov seadusesse kirja panna, kuidas ja mis tingimustel on mehitamata õhusõidukite ehk droonidega võimalik jälitustööd teha. Näiteks kasutades neid rahvarohketel üritustel.
Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt peaks politsei teavitama inimesi sellest, et neid filmitakse, siis tulevikus võiksid korrakaitseüksused saada õiguse seda teha inimesi teavitamata. Ministeeriumid hindavad, et droonide selliselt kasutamine võiks ametnike tööaega kokku hoida.
Samuti soovivad justiits- ja siseministeerium anda korrakaitsjatele võimaluse kehale kinnitatud kaameratega vastavalt vajadusele oma tegevusi ja suhtlust inimestega salvestada nii pilti kui heli, ning salvestusi ka protokollide asemel kasutada. Seade korrakaitsja privaatsuse tagamiseks ei salvestaks kogu aeg, vaid ainult siis, kui korrakaitsja seda soovib.
Koos kehakaameratega soovivad ministeeriumid hõlbustada inimeste joobe määramist.
Kui täna võib inimese nõudmisel tema alko- või narkojoovet määrata vaid arst, siis ministeeriumite hinnangul võiks võimalike ekspertide ringi laiendada. Näiteks võiksid tulevikus joovet hinnata veel õendustöötajad, ämmaemandad ja teised tervishoiualase väljaõppega töötajad. Arste on Eestis umbes 4700 samas tervishoiutöötajaid kokku 26 300.
Ministeeriumid soovivad ka, et tulevikus oleks inimestelt võimalik senisest märgatavalt enam nendega seotud kulusid sisse nõuda. Näiteks kui inimene tulevikus nõuab tema joobe tuvastamist meditsiiniasutuses, siis võiks sellele politsei kahjunõue järgneda. Sama ka kainestusmajja viimisel või kui politsei otsustab inimese auto sundpeatada.
Ministeeriumid hindavad VTK-s samuti, et tuleks langetada lävendit, millest alates võivad korrakaitseorganid elektrišokirelvi ehk tasereid kasutada. Kui kehtiva seaduse kohaselt võib tasereid kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks, siis võiks seda tulevikus kasutada juba siis, kui esineb vahetu oht isiku tervisele.
Päriseluliselt toovad ministeeriumid välja, et korrakaitseadust võiks muuta nii, et elektrišokirelva oleks võimalik rohkem kasutada inimese kinnipidamisel, kuna inimese kinnipidamine ei pruugi igakordselt mahtuda olulise või kõrgendatud ohu alla.
Lisaks taseritele soovivad ministeeriumid luua regulatsiooni, mille kohaselt võiksid korrakaitseorganid saada ka vabamad käed kummikuulidega inimeste laskmiseks. Praegu kehtivate seaduste kohaselt tohib kummikuule kasutada samadel alustel metallist kuulidega ja ministeeriumid soovivad lävendit alla tuua.
Korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiksid politseinikud tulevikus saada õiguse kummikuule kasutada nii ohu tõrjumiseks kui ka ohtu tekitava korrarikkumise lõpetamiseks. Näiteks toovad ministeeriumid välja, et meeleavaldusel võiks edaspidi kummikuulidega lasta inimest, kes loobib politseinike kividega või keda on politseinikul ohtlik kumminuia või pisargaasiga mõjutada või kes on elektrišokirelva seitsmemeetrisest laskeulatusest väljas.
Ka veekahuri kasutamise lävendit võiks ministeeriumite hinnangul allapoole tuua. Kui praegu on selle kasutamine sarnaselt kummikuulidega võrdsustatud olukorraga, kus võiks kasutada tulirelva, siis väljatöötamiskavatsuse autorite hinnangul võiks ta olla tulevikus kasutusel sündmuste võimalikult varajastes faasides, et vältida eskaleerumist.
Samuti soovivad ministeeriumid anda korrakaitseorganitele laiad võimalused mehitamata õhusõidukite taevast alla toomiseks.
Justiitsministeerium ja siseministeerium tahavad ka senisest enam hakata reguleerima ja järelevalvama avalike ürituste korraldamist. Ministeeriumid leiavad, et korrakaitseseadusesse tuleks luua detailne regulatsioon, mis ütleb, millal, kes ja kus võib avalikke üritusi korraldada ning millal võib või peab kohalik omavalitsus keelduma ürituse lubamisest.
Regulatsiooni tulemusena võiksid korrakaitseasutused saada paremat teavet plaanitavate vaid suuremate potentsiaalsete ohtudega sündmuste kohta ja saaksid oma tööd paremini korraldada.
Lisaks paremale infole võiksid korrakaitseüksused saada ka õiguse juba eos keelata selliste avalike koosolekute korraldamist, mis on politsei hinnangul korrakaitseseadusega vastuolus.
Peale sündmuste lubamise üle otsustamise võiks ministeeriumite hinnangul anda korrakaitseorganitele õiguse hõlpsamini eemaldada inimesi avalikelt koosolekutelt. Kui praegu võib inimese ära viia, kui temast lähtub vahetu kõrgendatud oht, siis tulevikus võiks inimese koosolekult ära viia ka siis, kui temast võiks lähtuda oht ka kergemaks tervisekahjustuseks.
Allikas: ERR
Vaata ka seda:
https://www.delfi.ee/artikkel/120304664/ministeeriumid-plaanivad-politseile-laiemaid-oigusi-anda-ametnik-eestist-politseiriiki-ei-saa