03.07.2024
Briti sõdurid maakaistepäeval Narvas
Briti endine kaitseminister Rob Johnson, kellele tehti ülesandeks hinnata Ühendkuningriigi sõjalist võimekust, tuli välja avaldusega, mille kohaselt opereerib Briti sõjavägi vaid miinimumi piiril, mis tähendab, et ollakse võimelised korraldama ainult rahuvalve- ja humanitaarabioperatsioone, tsiviilelanike evakueerimist sõjatsoonidest ja mõningaid sabotaaživastaseid tegevusi. „Ükskõik millise suuremahulise operatsiooni korral saaks meil laskemoon kiiresti otsa …Meie kaitsemehhanismid on liiga õhukeks lihvitud ja me ei ole valmis võitlema ega võitma ükskõik millise ulatusega relvakonflikti,” ütles Johnson Financial Timesile. „Ühendkuningriik on jõudnud olukorda, kus ei olda enam võimelised oma kodumaad kaitsma.“
Johnsoni sõnul ei ole Briti õhukaitsevägi piisavalt tugev, et peatada kaugmaarakettide rünnakuid, õhuvägi vajaks praegusest pea kaks korda rohkem hävitajaid ning kuninglikul mereväel ei ole piisavalt laevu Põhja-Atlandil patrullimiseks ja Venemaa allveelaevade tegevuse monitoorimiseks. Mis puutub Falklandi või Iraagi sõdadega võrreldavate ekspeditsioonivägede komplekteerimisse, siis oleksid Briti väed selleks Johnsoni sõnul alavarustatud.
Johnson vedas Briti kaitseministeeriumi sõjalise võimekuse hindamise ametit alates selle loomisest 2022. aastal kuni selle aasta maini. Enda sõnul ei soovi ta tekitada asjatut paanikat, kuid otsustas siiski tulla välja avaliku hoiatusega, kuna on äärmiselt murelik Briti sõjaväe olukorra pärast, seda eriti praeguses Venemaaga seotud ohu olukorras. „Valitsus ei soovi usaldada avalikkusele ohu suuruse ulatust, kuna teab, et ei ole reageerimiseks valmis,“ ütles Johnson. Ta lisas, et mingit saladust siin tegelikult ei ole, sest Venemaa teab Suurbritannia olukorda niikuinii.
Ühtlasi leiab Johnson, et Briti sõjavägi ei suuda praegu täita seda ülemaailmset rolli, mida talle on omistatud. Sarnaste süngete prognoosidega on esinenud hiljuti ka mitmed teised endised ja praegused kõrged kaitseametnikud, kelle sõnul vajab Briti armee praeguses keerulises olukorras kiiresti moderniseerimist. Näiteks sedastas sarnase sõnumi oma lahkumiskõnes sel kuul ametist lahkunud armee ülemjuhataja Sir Patrick Sanders. Ka erumarssal Edward Stringer ütles Financial Timesile, et Suurbritannial on sõjavägi, mis suudab paista silma õppustel ja paraadüritustel. „Aga kui heita pilk fassaadi taha, siis on riiulid õige tühjad ja tootmisliin ei tööta.“
Johnsoni sõnul hindas tema juhitud amet stsenaariume, mis hõlmasid olukordi alates peaaegu kindlatest rahuvalveoperatsioonidest kuni väga ebatõenäolise tuumasõjani, aga ka sabotaaže, küberrünnakuid ja muid niinimetatud halli tsooni operatsioone, mida Venemaa juba Ühendkuningriigi vastu läbi viib. Johnsoni arvates on väga tõenäoline, et tulevikus võidakse rünnata mõnda Šotimaa kalatraalerit või et Venemaa kahjustab mõnda Põhjamere naftaplatvormi. „Kas valitsus peaks seda sõjategevuseks? Kui rünnatud on kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, siis on vastus enamikul juhtudel jaatav.”
Vähem tõenäoline, kuid siiski võimalik, on Johnsoni arvates Venemaa rünnak mõne NATO liitlase vastu, nagu Eesti või Poola, või kuningliku mereväe laeva ründamine. „Ühendkuningriik peab panema selgelt paika, mida sellisel juhul tehakse, sest selge otsuse olemasolu ise on juba heidutav,” ütles Johnson. „Me kas teeskleme, et midagi sellest ei juhtu, või valmistume.”
Allikas: The Financial Times