08.07.2024
Kaja Kallas Kadriorus – jaanuar 2021
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas lahkub Brüsselisse ootamata ära, mil tema oma hapud tööviljad päris mädanema lähevad, ütles tema jaoks viimaseks jäänud valitsuse pressikonverentsil, et ärgu keegi teda paha sõnaga meenutama jäägu. Seda soovi on küll võimatu täita, sest ta on oma valitsemisajal oma saamatuse, ülbuse ja võhiklikkuse kakofoonias viinud Eesti lausa kuritegelikult kuristiku servale. Ta ei saanudki valitsema hakata, nagu ta lootis, sest kriisid ei möödunud, vaid neid tuli aina juurde ja süvenesid.
Reformierakond, kes on seni pidanud end elitaarseks ettevõtjate sõbraks, on muutunud totaalselt vastuvõetamatuks mitte ainult proletariaadile, vaid ka ärimeestele.
Selle adumiseks piisab, kui lugeda mõnda intervjuud või arvamuslugu, mis viimasel ajal ettevõtjate ja töösturite poolt ilmunud.
„Peeter Raudsepp hämmingus: praegu majanduses toimuv on ebanormaalne. Valitsusel pole plaani.” (Delfi)
Konjunktuuriinstituudi direktori Peeter Raudsepa sõnul on kummaline, et seni pole valitsus suutnud välja töötada ühtegi plaani majanduse turgutamiseks.
„Kui koolipoiss on pidevalt saanud hindeks ühtesid ning nüüd ühtäkki saab kahe, siis see ei ole positiivne nähtus,“ toob Peeter Raudsepp paralleeli Eesti majanduse olukorraga. Tema hinnangul ei ole mingit pöördepunkti riigi majanduses toimunud, langus jätkub ning sellest kujuneb meie majandusajaloo pikim mõõn. Eesti koht rahvusvahelise konkurentsi edetabelis langeb ning seda juba teist aastat järjest.
Põhjendus, et Eesti majandus on kehvas seisus sõja tõttu, Raudsepa sõnul enam ei päde. „Seda võis tuua ettekäändeks senikaua, kuni me nägime meie naaberriikide tulemusi. Võrreldes naabritega on meie kindlustunne ja konkurentsivõime ikka väga nõrk,“ tunnistab Raudsepp.
Raudsepp ei mõista, miks lähtub valitsus sellest, et riigi olukorda saab lahendada vaid maksudega. „See suhtumine on väga ühekülgne. Kuhu jääb majanduse edendamise kava ja suured ning olulised kärped kulutustest?“
„Praegu peame me majanduse nõrka seisu normaalseks, aga see on ebanormaalne. Võib-olla on need kriisid muutnud meid maksumaksjatena tuimaks,“ hindab ta. „Valitsus ei ole enam kui kahel aastal teinud mitte ühtegi majandust puudutavat otsust, selline käitumine ei oleks tulnud kõne allagi aastaid tagasi,“ kritiseerib Raudsepp. “Valitsuse tegevusetusel on hind, seda me maksame juba täna ja maksame ka tulevikus,
Alexela juht Marti Hääl: ma ei saa aru, mis on Eesti riigi ambitsioon majanduses (ERR)
Energiakontserni Alexela osanik ja juht Marti Hääl rääkis juunis Vikerraadio “Reedeses intervjuus” Eesti majandusest, konkurentsivõimest, arengutest kui ka (majandus)poliitikast.
„Ma arvan, et neid otsuseid, mis valitsus, kas on keeldunud arutamast või lükanud edasi neid otsuseid, on palju. (—) Sellel on mingid poliitilised põhjused.
Ilmselt peabki valikuid tegema, aga minu arvates, mis on hästi oluline just ka majanduskasvu ja -languse kontekstis, nagu ma ütlesin, on see usukomponent või see emotsioon ja ambitsioon. See ambitsioon tähendab tegelikult mingite valikute tegemist – millega me tegeleme, millega me ei tegele, nendele prioriteetsuse seadmist ja siis nende ärategemist. Ma arvan, et see probleem on võibolla olnud rohkem selline selgete prioriteetide, kui me nüüd jälle räägime majanduspoliitikast, langemine natukene tahaplaanile, sellepärast et mingid muud teemad on olnud prioriteetsemad. Mina ettevõtjana lihtsalt näen, et majanduse hea käekäik on, arvestades seda, kust riigieelarve tuludest enamus tuleb, kõige alus. Kui majandusel hästi ei lähe, siis väga kiiresti ei lähe ka kogu ühiskonnal hästi.
Kindlasti ei ole selle lahendus lihtsalt maksutõus. Languses olevat majandust tõusule ei maksusta, see on küll täiesti selge.
Praegu ei saa ettevõtjana aru, mis ambitsioon Eesti riigil majanduse kontekstis on. Ma majanduse osas võib-olla ütleksingi, nii et meil strateegiliste eesmärkide seadmisega ei ole kõige paremini siin viimasel ajal olnud.”
Toomas Luman: „Poliitikud teevad vea, kui arvavad, et valijad on tuhmakad, kellele tuleb ajada udu“ (Postimees)
„Äkki valitsus ei taha paanikat külvata?“ küsib ajakirjanik ettevõtja Toomas Lumanilt, kes räägib moonaostu vajadusest. Ja Luman põrutab: „Kurat küll, mulle ei tundu nii. Moonaost ei külva rohkem paanikat, kui peaminister Kaja Kallase või teiste poliitikute väljaütlemised.“
„Üks asi on sõjaoht, aga majanduslanguse põhjuseks on ka Eesti asukoha paradigma muutus. Suur pilt on muutunud, Eesti ei ole enam atraktiivne, sest paljud investeeringud tehti enne perspektiiviga, et müüa või laieneda Venemaale. Eestis oli kultuur ja kord ning kohtusüsteem ja Euroopa Liit.
Praegu ma ei näe, et keegi sel teemal arutleks või näeks suurt pilti. Me räägime, et siin on vaja auk kinni nõeluda ja seal on auk. Korratakse tõdesid, mis kunagi olid mõistlikud, aga keegi ei küsi, kas nad on praegu ka veel õiged. Mõned on kõige targemad, teised on vähem targad. Mõned on õigest ja mõned valest soost. Mis siin minust – ma ei näe, et ka teised inimesed oleks suutnud algatada arutelu.
Kui me seda tõsiselt ei võta, võib taandareng olla pikem, kui eeldame.“
Rain Lõhmus: kui LHV juhatus käituks nagu praegune valitsus, oleksime pankrotis (ERR)
LHV panga asutaja Rain Lõhmus ei mõista, kuidas poliitikud pole rohkem kui aasta jooksul aru saanud, et ülemäärane kulutamine tuleb lõpetada ja kiiresti paika panna plaan eelarveseisu parandamiseks.
„Halvasti on tehtud,“ annab ta valitsuse rahanduspoliitikale karmi hinnangu. „Number üks on see, et Eestis on majanduslangus kestnud juba üheksa kvartalit. Ja samal ajal see kulutamispidu on kestnud. Mulle tundub, et kahjuks ei ole kohale jõudnud, et kui majandus kahaneb, kõigil on reaalset vara ja ressursse vähem, siis ei saa mingi asi kasvada. Me oleme üheksa kvartalit majanduslanguses, me oleme mõne aasta jooksul kahekordistanud oma riigivõla – niimoodi ei saa jätkata.
Ma arvan, et tegelikult peab teadvustama ja teadvustamine hakkab sellest, et tuleb öelda, mis on valesti tehtud ja kes tegi valesti. Ma ei usu inimesi, kes süüdistavad üht, teist ja kolmandat ja siis tegelikult tahavad samamoodi edasi minna. Aeg on peeglisse vaadata.“
Ma kardan, et sellist kiiret taastumist, nagu kunagi oli, enam ei tule. Asjad on teistmoodi ja lihtsalt me peame kohanema ja tegema olulisi muutusi. Niisuguse kerge kosmeetilise asjaga me ei pääse. Tegelikult tuleb süvitsi minna, aga see eeldab, et kõige muu kõrvalt on see meil ülesanne number üks ja igasugused välisreisid, teistele demokraatia viimised ja muud asjad peaks lükkama tagaplaanile.
Kui valitsuse asemel oleks minu LHV nõukogu või juhatus, siis me ütleks, et asjad on hullud, on kriis, niimoodi jätkata ei saa, istuks maha ja istuks senikaua, kui on pikaajaline plaan, kuidas sellest asjast välja tulla. Mitte niimoodi, et istume lihtsalt senikauaks, kuni meeldib istuda ja siis lähme kusagile välisreisile või puhkusele või jumal teab kuhu. Tegelikult ei paista välja vähemalt, et seda võetakse tõsiselt, et on probleem.
Minu arust iga probleemi lahendamine algab sellest, et tuleb öelda, kes tegi valesti ja mida tegi valesti. Ma ei ole kuulnud, et keegi ütleks, et me oleme vigu teinud.“
Heldur Meerits: peaministrina jäi Kaja Kallasel maksimumsooritusest väga palju puudu (Postimees)
Mitmed poliitikavaatlejad ja majanduseksperdid näevad lahkuva peaministri Kaja Kallase töös pigem vigu ja tegematajätmisi kui saavutusi, avaldavad aga samas kahtlust tema koduerakonna võimes teha uue valitsusjuhi Krisen Michali käe all olulisi muutusi.
Majandustegelane ja poliitikavaatleja Heldur Meerits ütles Postimehele, et maksimumsooritusest jäi Kallasel ikka väga palju puudu. „Majandusega tegelemisel kaotati päris alguses juba väga palju aega,“ lausus ta. „Teine asi, et kas konflikt EKREga oleks pidanud ikka nii teravaks minema? Usun, et hea tahtmise juures oleks saanud neid asju oluliselt rohkem kokkuleppe suunas tüürida.“
Meeritsa hinnangul oli Kallase valitsusel kaks prioriteeti – sõjateema ja rohepööre –, kuid sealt edasi millegi muu jaoks auru ei jätkunud. „Tema viimane periood peaministrina oli letargiline valitsemine, millel saavad olema suured kulud.“
Kogenud majandusmehena heidab Meerits lahkuvale valitsusjuhile ette eestvedamise puudumist. „Ka majanduses on olulised sellised komponendid nagu eestvedamine, energilisus, elaan – ka majandusanalüüsis räägitakse sentimendist. Valitsus ei saa panna otseselt majandust paremini tööle, aga saab asju ära rikkuda. Peaminister ei arvestanud üldse, et ka n-ö sentimentidega saab olukorda mõjutada positiivses suunas, ta oleks pidanud ettevõtjatesse rohkem optimismi süstima.“
Majandusekspert Raivo Vare rõhutas, et kui on muutuste aeg, peab muutustega ka tegelema. „Ühiskonnas on ootus muutuste järele, sest alateadlikult tajutakse, et kõik ei toimi nii nagu varem. Kuid meie poliitikud ei pakkunud muutusi, vaid jätkati vanamoodi. See on Reformierakonna, mitte ainult nende juhi probleem.”