10.07.2024
Demonstratsioon Pariisis
Nädalavahetusel toimusid Prantsusmaal valimised ja kogu Euroopa “progressiivne üldsus” rõõmustab: “marksistid” kogusid rohkem hääli kui “ultraparempoolsed”. Majandusmees Indrek Neivelt kirjutas selle peale läbi irooniaprisma sotsiaalmeedias, et moevoolud muutuvad ikka väga kiiresti.
„Nelikümmend aastat tagasi oli meil siin teine riik ja siis olid Euroopa vasakpoolsed ja marksistid “head” ning teised olid “pahad”. Siis tuli uus aeg ja kõik oli vastupidi. Parempoolsed olid “õiged” ja “head” ning vasakpoolne oli praktiliselt sõimusõna,“ kirjutab ta. „Ja siis tulid kümmekond aastat tagasi uued jõud, keda kutsuti “ultraparempoolseteks”. Ehk siis äärmuslikult parempoolseteks. Siis saime teada, et mõõdukalt parempoolne on hea ja õige. Aga liiga parempoolne enam mitte. Pärast viimast nädalavahetust saime teada, et vastavalt Euroopa ideoloogiale on parem olla marksist kui liiga parempoolne.“
Ta lisab, et Prantsusmaal on majanduses avaliku sektori osatähtsus 57-58%. USA-s ja Venemaal on see näiteks 36%. Hiinas 33% ja Indias alla 30%. Meil 40%. Ja EU-s tervikuna 50%.
Neivelt: „Nüüd on vähemalt suund selge: rohkem riiki. Rohkem marksismi. Juba mõni aasta tagasi vaatasin, et meie riigi eelarvestrateegia järgi kasvas kõige kiiremini majandusministeeriumi eelarve. Seal kasvasid kiiresti toetused ettevõtetele. Ka meie uue koalitsioonilepingu läbirääkijad selgitavad, et ettevõtete toetamisega “tõmbavad nad majanduse käima”. Riigi osatähtsus kasvab nii tellijana kui ka toetuste jagajana. Lisaks veel kasvav regulatsioonide hulk ja nende täitmise kontrollijad.“
Ta lisab: „Kui minusugune veel uskus turumajandusse ja ei tahtnud selle trendiga leppida, siis pärast nädalavahetust on selge. Siin ei ole pääsu. Tuleb poliitökonoomia õpikud jälle välja võtta ja kordama hakata. Inimene peab kohanema, et ellu jääda. Aga positiivselt mõeldes peaks ju poliitökonoomiat juba õppinuil olema konkurentsieelis.“