Kui võtta ette BNS-i uudis “Kaja Kallas: NATO peab kollektiivkaitset tugevdama” ja analüüsida, mida tulevane euroametnik on öelnud ja kas ta ka midagi uut on lisanud, saab kohe pettumuse osaliseks – ei midagi uut, endine korduvkasutatav jutt.
Ikka seesama jutt, et NATO peab kollektiivkaitset tugevdama, sest Venemaa oht ei ole vähenenud, jutt kaitsekulutuste tõstmise vajadusest, jutt Ukraina võtmisest NATO-sse. Ka loosungid on korduvkasutatavad: “Toetame NATO pikaajalise poliitika väljakujundamist Venemaa agressiivsete eesmärkide ning tegevuste ohjeldamiseks ja tõrjumiseks, mis võtab arvesse muutunud julgeolekuolukorda,“ ütles Kallas.”
Lääneriike on ammu süüdistatud selles, et nad teevad ainult sõnu ja teod jäävad lahjaks, ning Kaja Kallas on tõendiks sellele palju- ja tühisõnalisusele. Lääs oleks Venemaa taltsutamisega pidanud alustama kohe pärast Krimmi annekteerimist, aga sisuliselt jätkati veel kaheksa aastat tantsu Saatanaga.
“Saadame Venemaale selge sõnumi, et me ei väsi Ukrainat abistamast ning et Ukrainal on õigus ise valida oma julgeolekukorraldus,“ sõnas Kallas. Kreml aga korraldas just Kiievi lastehaiglale verise rünnaku – kus on Ukrainale lubatud relvastus, mis lubanuks raketid alla lasta?
Mitu NATO tippkohtumist on möödunud nii, et Ukraina ootab läbimurret, aga mida pole, seda pole. Tüüpilise Lääne tippkohtumise raames sõnavaht lausa voolab, aga Venemaa teatab igal nädalal mõne Ukraina küla vallutamisest.
Kaja Kallasel pole endalgi selle jutu juures midagi ette näidata – tema algatus “Miljon mürsku Ukrainale” jättis ukrainlased poole miljoni mürsuta, millele nood lootsid; Eestis endas vaibus taas reformierakondlikult tõsiasi, et riigi enda kaitsevõime tagamiseks on puudu 1,6 miljardit.
Võtku Brüssel ometi see lobamokast Kaja Kallas kusagile kabinettide vaikusesse, Eestil on tast tõesti “siiber”.
Teine lobamokk on välisminister Margus Tsahkna. “Saadame Moskvale selge sõnumi, et meie toetus Ukrainale püsib vankumatu, alliansi avatud uste poliitika jätkub ning Ukrainal on õigus oma julgeolekukorralduse üle ise otsustada.”
Sõda käib juba kaks ja pool aastat – ja te saadate alles praegu Moskvale “selge sõnumi”? Kas ukrainlased pole mitte selle sõnumi ootuses liiga palju inimesi kaotanud?
Praeguse NATO tippkohtumise “tibusid” tuleb lugeda pärast selle lõppu, mitte nüüd, kus meedia on täis lugusid kõigest, mida Lääs nüüd tegema hakkab. Tavaliselt selgub pärast sellist kohtumist, et midagi konkreetset siiski ei sündinud ja lubadused ulatuvad kaugesse tulevikku.
Uued Uudised