Neljapäeval kirjutas BNS: “Inimõiguslane Orlov võrdles Vene kohtusüsteemi Natsi-Saksamaa omaga. ” Lugedes sealsamas uudist “Riigiprokuratuur kinnitas neljapäeval endise tipp-poliitiku Ain Seppiku kriminaalmenetluse lõpetamise”, tekib küsimus: kellega võiks võrrelda Eesti justiitssüsteemi?
BNS vahendab: “Ain Seppiku kaitsja, vandeadvokaat Dmitri Teplõhh nentis, et tõendid näitasid juba alguses selgelt ära, et kahtlustust ei ole võimalik esitama hakata.
Teplõhh selgitas, et otsus lõpuks kogu menetlus lõpetada baseerus ulatuslikel tõenditel, mis kinnitasid, et algatatud kahtlustused ei olnud põhjendatud. “Tõe väljaselgitamine ja menetluse lõpetamist oleks saanud teha oluliselt varem, sest tõendid näitasid selgelt ära, et kahtlustus oli alusetu,” rääkis Teplõhh.
Keskkriminaalpolitsei pidas Ain Seppiku ja veel kolm meest kinni 4. jaanuaril 2022 kahtlustatuna altkäemaksu andmises pankrotihaldurile. Seppik peeti kinni kell 11.40 ja vabastati järgmisel päeval kell 12.50. Seppik oli ka 25 minuti jooksul käeraudades.
Riigiprokuratuur põhjendas Seppiku üle ööpäeva kestnud kinnipidamist digitaalsete tõendite kõrvaldamise ohuga ning vajadusega ta kahtlustatavana üle kuulata. Riigikohus nende argumentidega ei nõustunud ning otsustas 9. juunil 2023, et Ain Seppiku kinnipidamine oli õigusvastane.
Tänaseks on kogu menetlusele Ain Seppiku suhtes pandud punkt. Teplõhh rõhutas, et kogu protsess, mis kestis kokku kaks ja pool aastat, on tõstatanud olulisi küsimusi menetluspraktikate õigluse ja asjakohasuse kohta Eesti õigussüsteemis.”
Teine uudis tuli hiljuti Postimehelt: “2. juulil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti kohtunik Eveli Vavrenjuki õigeksmõistmine muutmata. Kohtumenetluse pooled kassatsiooniõigust ei kasutanud. /…/ Tänavu mai lõpul nõustus Tallinna Ringkonnakohus süüküsimuses Harju Maakohtu 16. oktoobri 2023 otsusega ja jättis muutmata Eveli Vavrenjuki, Mirko Vavrenjuki, Mark Vavrenjuki, Sirje Taela, Olev Kuklase ja Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid õigeksmõistmise.”
Kaks asja, kus inimesi on pikka aega väntsutatud, ruineeritud nii moraalselt kui materiaalselt ja lõpptulemuseks on ikkagi õigeksmõistmine. Mis Eestis toimub, kus on õigusriik? Prokuratuur üle pole toimivat tsiviilkontrolli, nii et too suudab ka justiitsministri seljatada. Riigikohus teeb otsuseid ainult võimu kasuks, nagu Riigikogu juhatuse töökorralduses. Ja arvukad asjad, kus on algatatud kriminaalmenetlused ning pole kuhugi jõutud: kasvõi Tartu Postimehe vahendatud: “Lõppes pea kümme aastat kestnud kriminaalasi, Kajar Lember jäi lõplikult õigeks” (8. märts 2024).
Ilmselt on õigus neil, kes ütlevad, et Eestis on juba menetlusest tehtud ruineeriv karistus. Ja lõppkokkuvõttes ei vastuta keegi inimeste elude rikkumise eest.
Porto Franco krimiasja aga kasutati ära võimupöördeks, kus süüdistuse saanud Keskerakond kolis kohe Reformierakonna juurde uude valitsusse.
Uued Uudised