15.07.2024
Telia on üks neist firmadest, kes lõpetab Vene kanalite edastamise.
Suuri kasumeid teenivad Eesti sidefirmad pakuvad Euroopa üht kõige kallimat, aga samas aeglast ühendust, mistõttu on Eesti andmeside mahu ja kiiruse näitajatelt Euroopa ja ka maailma riikide edetabeli tagaosas, kirjutab Delfi Ärileht.
Kui Leedus pakub Telia valguskaabli olemasolu korral kuni 250 Mbit/s kiirusega internetti sõltuvalt lepingutingimustest 14-16 euroga, siis Eestis ei saa Telialt ega Elisalt selle raha eest isegi kõige aeglasemat püsiühendust. Elisa küsib kõige lahjema ehk 15-megabitise koduinterneti eest 18 ning Telia oma 20-megabitise ühenduse eest 19 eurot kuus. Veelgi suurem hinnavahe tekib suurematel kiirustel. Leedus pakub Telia 1 Gbit/s koduinternetti alla 25 euroga, Eestis on vastava kiirusega paketi hind aga 73,2 ja Elisal 71,99 eurot kuus, toob Delfi Ärileht välja. Lätis pakub aga sealne turuliider TET kõigile kaabliga ühendatud klientidele gigabitist internetti 12 euro eest kuus, lisas väljaanne.
Eesti hinnad on kallimad ka siis, kui kaabliühenduseta kliendid peavad piirduma 5G sideühendusega, mille Leedus saab piiramatu mahuga kätte 22,9 euroga, aga Eestis pakub Telia 42,7 ning Elisa 40,99 euro eest kuus.
Delfi Ärileht toob esile, et Eesti on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas vähemalt 100-megabitise ühendusega majapidamiste osakaalult 26. kohal, kuna seda kasutas 2023. aasta Eestis ainult 35,5 protsenti kaabliühendusega internetikasutajatest, samas kui Leedus kasutab sama mahuga ühendust üle 67 ja Lätis üle 70 protsendi kaablil põhineva püsiühenduse kasutajatest.
Väljaanne rõhutab, et Eesti internetiühenduste aegluse põhjuseks ei ole puudulik taristu, sest 100-megabitist ühendust võimaldav kaabel on Eestis tagatud 76 protsendile elanikkonnast, mis on küll pisut alla Euroopa keskmise, aga samas viie protsendipunkti võrra kõrgem kui Lätis.
Delfi järeldab, et suure andmeside kiirusega ühenduste väikese osakaalu üheks peapõhjuseks on kallis hind ning toob selles valguses välja, et kui Euroopas on tänaseks vähe teenusepakkujaid, kes pakuvad valguskaabli olemasolu korral klientidele alla 100-megabitist ühendust, siis Eestis ei häbene Telia ja Elisa pakkumast optilise kaabli omanikele 15- ja 20-megabitised kiiruseid. Kui aga tahta tõsta kiirus minimaalselt tasemelt üle 100 megabitini sekundis, lisab näiteks Elisa arvele 10 eurot juurde, millega Euroopas elementaarseks saanud kiiruse eest küsitakse 28 eurot kuus.
“Teisisõnu, see mis mujal Euroopas on miinimum, on Eestis luksus,” tõdeb Delfi Ärileht ning viitab, et Eesti paikneb internetikiirust mõõtva veebilehe speedtest.neti lairiba edetabelis 67. kohal, jäädes tahapoole ka Venemaast, Vietnamist ja Moldovast.
Allikas: ERR