Traditsionalistist Riigikogu EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid toob oma sotsiaalmeediapostituses Gruusia näite varal välja selle, kui vajalikud on nn välismõju seadused ka demokraatlike riikide jaoks.
“Gruusia valitsuspartei viis läbi uuringu selle kohta, mil määral vastavad või ei vasta riigis kodanikuühenduste sildi all tegutsevad ühingud läbipaistvuse ideaalile. Täpsemalt võeti vaatluse alla need 474 organisatsiooni, mis allkirjastasid ühisdeklaratsiooni protestiks Gruusia parlamendi poolt vastu võetud välismõjude seaduse vastu ning teatasid, et nad ei kavatse täita selles seaduses sätestatud finantsdeklaratsiooni esitamise nõuet täita.
Läbiviidud uuringus otsiti vastust seitsmele põhiküsimusele ja tulemus oli vaadeldud organisatsioonide lõikes järgmine:
51 protsendil ei ole ametlikku kodulehte;
62 protsenti ei avalda oma annetajate nimesid;
68 protsenti ei avalda elluviidavate projektide nimesid;
89 protsenti ei avalda, millistes summades on saadud grante;
80 protsenti ei avalda, millised on elluviidavate projektide tähtajad;
97 protsenti ei avalikusta majandusaasta aruandeid;
70 protsenti ei avalikusta, kes kuuluvad nendemeeskonda.
Kokkuvõttes oli vaid 8 organisatsioooni vaadeldud 474-st (st 1,5%) avaldanud organisatsiooni ja selle tegevuse kohta põhiandmed.
“Uuring kinnitab, et mis puutub läbipaistvusse, avatusse ja vastutusse, on olukord end kodanikuühendusteks nimetavate organisatsioonide tegevusega seonduvalt isegi baastasandil katastroofiline,” ütles Gruusia parlamendi liige Givi Minanadze ja lisas, et saadud tulemused kinnitavad kõnealuse seaduse hädavajalikkust.
Gruusia parlamendi spiiker Šalva Papuashvili lisas omalt poolt, et uuringu tulemustest nähtub selgelt, milline koordineeritud valeinfo kampaania on viimastel kuudel Gruusia valitsuse suunal ellu viidud, sageli just nende samade organisatsioonide poolt, mis tegutsevad Gruusias välismaise rahastuse toel ning on varem kinnitanud, et nende tegevus on läbipaistev.
Olen seda varem öelnud ja ütlen jätkuvalt, et sisuliselt sarnast seadust, nagu võeti vastu Gruusias, oleks tarvis ka Eestis (meenutagem, et sarnane seadus kehtib ka USA-s). Vägagi vajalik oleks hoolitseda, et avalikkus teaks, millised organisatsioonid tegutsevad Eestis välismaisele rahastusele tuginedes ja seega esindavad ilmselt ka välismaiseid huve. Sama oluline oleks lõpetada Eesti maksumaksjate rahaga kõikvõimalike vasakpoolset ideoloogilist ja poliitilist agendat edendavate võltskodanikuühenduste poputamine Eesti maksumaksjate rahaga.”