Eestis sünnib iga aastaga järjest vähem lapsi. Juunis registreeriti perekonnaseisuasutustes 801 sündi – 412 tüdrukut ja 389 poissi. Paraku on seda möödunud aasta juuniga võrreldes üle saja lapse vähem.
Tänavu seni halvim kuu oli märts, kui registreeriti vaid 746 sündi; ka aasta varem oli märts miinuspoole tipus 756 sünniga. Juunis oli sünde rohkem – 801, kuid võrreldes eelmise aasta juuni 915 uue ilmakodanikuga on vähenemine ikkagi märkimisväärne.
Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Allan Puur leiab, et laste sündimus on langenud kahanemisspiraali, kirjutab Postimees.
Puur ütles, et Eesti on väike riik, mistõttu ühekuulisi muutusi tasu väga suureks puhuda, tuleks vaadata pigem sündide arvu poole aasta kaupa.
Viimaste aastate statistika näitab selgelt sündide vähenemist. Kui veel 2019. aastal sündis Eestis üle 14 000 lapse, siis eelmisel aastal juba alla 11 000. “On palju räägitud, et 2022. aasta oli negatiivse rekordi aasta, millele järgnes 2023. aasta uue negatiivse rekordiga,” ütles Puur.
Tema sõnul pole veel selge, mida 2024. aasta lõpuks toob. “Esimesel poolaastal oli sündide arvu suhteline vähenemine 7,3 protsendiga vaid veidi väiksem, kui seda oli 2023. esimese poolaasta langus, mil see oli 8,6 protsenti,” analüüsis Puur.
Tema sõnul jätkub langus veel 2025. aastal ning tõusule pööramine sõltub kõige rohkem sellest, kas stabiilsus ja kindlustunne hakkab ühiskonnas taastuma. Järsk sündide vähenemine alates 2022. aastast peegeldab erakorraliste tegurite – elukalliduse hüppeline kasv, Euroopas peetav sõda – mõju. Sellised tegurid on Puuri kinnitusel lühiajalised.
Puur rõhutab aga, et samas ei tähenda sündide arvu tõusule pööramine naasmist kriisieelsete näitajate juurde. “Seda ei juhtu, sest sündide arvu vähendavad ka pikaajalised tegurid: lapsesaamise eas põlvkondade suuruse vähenemine ning tõik, et nooremad aastakäigud soovivad vähem lapsi,” tõdes ta.
Kaks aastat tagasi tehtud uuringu andmetel soovisid aastatel 1986-1990 sündinud keskmiselt 2,23 last, vahemikus 1991-1995 sündinud 2,03 last ja aastatel 1996-2002 sündinute põlvkond 1,97 last.
Puuri hinnangul võib tegelik keskmine laste arv sajandivahetuse põlvkondades jääda 1,7 piirimaile. Tema sõnul tuleks pöörata soovitud laste arvu vähenemisele sama suurt tähelepanu kui sündide arvu negatiivsetele rekorditele.
“Kuna uued põlvkonnad on eelkäijatest väiksemad ja piirduvad vähemate lastega, ei jää praegused sündide arvu negatiivsed rekordid viimasteks,” ennustab ta ning lisab, et kahanemisspiraalilt hoo mahavõtmine on kogu ühiskonna proovikivi. (BNS)
Toimetuselt: võimulolevad liberaalid ja vasakpoolsed “lahendavad probleemi” ilmselt sisserände suurendamisega, kärpides samas suurperede rahastamist, nagu tegi seda Kaja Kallase viimane valitsus.