Kahtlemata on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil (ERJK) omad rotatsioonireeglid, kuid stagneerumise vältimiseks tuleks sealt mõned “puruvanakesed” mujale nihutada.
Kui vaadata ERJK kodulehte ja Vikipeediat, siis kaks juhtfiguuri, komisjoni esimees Liisa Oviir ja aseesimees Kaarel Tarand on seal juba pikalt (vastavalt 2018. ja 2011. aastast), mis on piisavalt pikk aeg stagneerumiseks.
Lisaks on need kaks ka vasakpoolsete vaadetega tegelased: sots Liisa Oviir on olnud soolise võrdõiguslikkuse eestvedaja ning Kaarel Tarand, kes on pärit kurikuulsast marksistlikust Tarandite perekonnast, on oma vasakäärmuslusse kalduvaid seisukohti väljendanud kultuurimarksistlikus Sirbis ja Müürilehes.
Võidakse öelda, et maailmavaade ei mõjuta komisjoni juriidilist tööd. Eestis ei saa paraku selles kindel olla: näiteks prokuratuur ja Riigikohus on teinud vägagi poliitilis-ideoloogiliselt kallutatud otsuseid, esimene menetluse alustamisel või mittealustamisel (Indrek Tarandi ja EKRE avaldused pärast provokatsiooni rändapakti-vastasel meeleavaldusel), teine näiteks Riigikogu juhatuse sammude õigustamisel opositsiooni kahjuks.
ERJK töös võib näha mustrit, kus teatud erakonnad saavad karme ettekirjutisi, teised aga saavad neid samuti, kuid pigem sümboolselt koos võimalusega puhtalt pääseda – seda on vaja väidetava erapooletuse näitamiseks.
Nii pani ERJK küll neli erakonda projektile SALK nn nõustamisraha ehk keelatud annetust kinni maksma, aga see tähendab, et äärmusliberaalid said peaaegu sada tuhat oma tegevuse edasiseks rahastamiseks.
Kuna käivad jutud ERJK volituste laiendamisest, siis tuleks kõigepealt teha puhastus liiga pikaks ühele kohale jäänud komisjoni juhtide seas ja lasta siis uuel luual pühkida. Rotatsioon mõjub alati värskendavalt.
Uued Uudised