17.07.2024
Ukraina jõudmine euroliitu pole veel lõpuni kindel, sest ka Ukraina rahvas ei taha väga “euroopalikus väärtusruumis” olla.
Eesti on omal nahal kogenud, et paljud Ukraina põgenikud polegi tulised kodumaa patrioodid, vaid suur osa neist on venekeelsed ega vaimustu eriti verevalaja Putini sõimamisest. Nüüd selgub, et ega Ukrainaski ennast väga “eurooplaseks” peeta. Selle põhjuseks võib olla ka see, et eurooplaseks olemist seostatakse näiteks homoagenda ja sooideoloogia toetamisega, mis slaavlasi eriti ei vaimusta. Sellele viitab ka uuringus selgunud” väärtustega” mittenõustumine.
Ukrainlastest 53 protsenti ei tunne end eurooplastena või tunnevad end vaid pisut eurooplastena, eurooplasteks peab end 40 protsenti elanikkonnast, selgus Ilka Kutšerivi Demokraatlike Algatuste Fondi ja Razumkovi keskuse koostöös korraldatud sotsioloogilise uuringu andmetest.
“Suurem osa vastajatest (53 protsenti) ei tunne end veel eurooplastena või tunnevad end eurooplasena vähesel määral (pigem mitte või üldse mitte),” öeldakse pressiteates, mis põhineb fondi veebilehel avaldatud uuringu tulemustel. Uuring viidi läbi 14.–20. juunil 2024.
“Samas samastab end ühel või teisel määral eurooplastega märkimisväärne osa (40 protsenti. See viitab, et Euroopa kogukonda lõimumisprotsess ei ole veel lõppenud ning paljud ukrainlased ei seo end endiselt Euroopa kultuuri ja väärtustega,” öeldakse teates.
Märgitakse, et eurooplaseks olemise tunne suureneb koos vanuse vähenemise, haridustaseme ja rahalise seisundi paranemisega. Samal ajal määratlevad end eurooplastena pigem Lääne-Ukraina elanikud ja need, kes suhtlevad perekonnas ukraina keeles.
Uue Euroopa keskuse asedirektor Serhi Solodkõi märkis uuringu tulemusi kommenteerides, et isegi need ukrainlased, kes end eurooplasteks ei tunnista, toetavad enamasti Euroopaga lõimumist.
“Väga oluline on mõista, et kui inimene ei tunne end eurooplasena, ei tähenda see, et ta on EL-i vastu. See on väga huvitav punkt ja kahjuks ei anna see uuring meile arusaama, miks see nii juhtub. Kuid ilmselt on põhjuseks ukrainlaste liigne enesearvustus,” ütles ta.
Sotsioloogid märgivad, et enamiku ukrainlaste jaoks seostatakse Euroopa Liitu soodsate külgedega, mis sõja tõttu on Ukrainas vähem saavutatavad – reisimis-, õppimis- ja töövabadus kõikjal EL-is (49 protsenti), tulevaste põlvede elukvaliteet (44 protsenti), majanduslik heaolu (39 protsenti), sotsiaalkindlustus (35 protsenti), demokraatia (34 protsenti) ja rahu (33 protsenti).
Mõni vastaja seostab EL-i aga kultuurilise identiteedi kadumisega (üheksa protsenti), bürokraatiaga (seitse protsenti), tööpuudusega (kuus protsenti).
Ukrainlased tõrguvad jagama oma iseseisvust Euroopa Liidu võimudega. Eelkõige nõustuks vaid 37 protsenti küsitletuist mõttega, et kui Ukraina saab ELi liikmeks, määravad riigi välispoliitika EL-i organid, 48 protsenti ei nõustuks. Samuti ei nõustuks 38 protsenti vastanutest mõttega, et Ukraina kaitsepoliitika peaksid määrama EL organid, 45,6 protsenti oleks selle vastu.
Samas on ukrainlaste seas kõrge usaldus Euroopa Liidu vastu (60 protsenti vastanutest pigem usaldab, 20 protsenti ei usalda). Vähem usaldatakse Euroopa asutusi nagu Euroopa Parlament (47 protsenti), Euroopa Komisjon (42 protsenti) ja Euroopa ülemkogu (40 protsenti). Valdav enamus ukrainlasi on nendest asutustest kuulnud.
USA võime usaldatakse vähem (37 protsenti pigem usaldab, 32,4 protsenti ei usalda).
Samal ajal äratavad Ukraina võimud välismaiste asutustega võrreldes veel vähem usaldust (31 protsenti pigem usaldab neid ja 49 protsenti ei usalda). See võib kajastada kõrgeid ootusi EL-ile ja pettumust oma riiklikes asutustes.
Interfax – Baltic News Service