19.07.2024
Rahvas naaseb Lätist kaubareisilt, sest kodumaal on kõik hinnad laes.
Reformierakonna ja sotside (nüüd ka Eesti 200) majanduspoliitika on alati viinud selleni, et raha hakkab Eestist minema voolama.
Eesti Õlletootjate Liidu kinnitusel on märgata, et maksutõusud on hakanud juba turule oma jälge jätma ning Läti piirikaubandus kogub taas hoogu.
2024. aasta esimese viie kuuga on müüdud Läti piiripoodides ligi 30 protsenti rohkem õlut kui aasta varem samal perioodil. Põhjapiiril ja laevadel müüdi aasta varasemaga võrreldes 20 protsenti vähem õlut.
„Eesti õlleaktsiis on praegu 48 protsenti kõrgem kui Läti aktsiisimäär. Hindade erinevus on suur ja see on fakt. Näiteks kui Eestis on aktsiis ühe õllekohvri pealt koos käibemaksuga 6,70 eurot, siis Lätis on see 4,48 eurot. Seda vahet tajub hästi ka tarbija, sest näeme, et juba viieprotsendiline aktsiisitõus koos teiste maksumuudatustega on mõjutanud tarbijakäitumist. Kogu kodumaine õllemüük on langenud kokku seitse protsenti. Julgeme tootjatega prognoosida, et säärane langustrend ka püsib,“ kommenteeris hetkeolukorda Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk.
„Kuigi kodumaise lahja alkoholi müük näitab langustrendi juba teist aastat järjest, siis nii nagu aastate eest, on taas kogunud hoogu Eesti majandusele ebasoodne trend tarbijakäitumises ehk müügi suundumine lõunapiirile. Piirikaubanduse tulemusena on esimese viie kuu jooksul meie andmetel Lätist ostetud õlut 28 protsenti rohkem kui aasta varem samal perioodil,” rääkis Võrk.
Tema sõnul on joogitööstusel väga negatiivne kogemus aastate eest olemas, kus radikaalne ja läbimõtlemata aktsiisitõus viis massilise piirikaubanduseni Lätiga ning prognoositud ja rahvale lubatud täiendava maksutulu asemel laekus Eesti riigikassase ümmargune null. “Eestil jäi saamata üle 100 miljoni euro, mis täitis hoopis Läti riigikassat. Joogitootjad prognoosivad, et iga järgnev aktsiisi- ja maksutõus hoogustab piirikaubandust veelgi. Peab meeles pidama, et iga Lätist ostetud õllega kaotab Eesti riik otseselt ka käibemaksu tulu ja mistahes töökohtadega seotud majandusmõju mis Eestist Lätti siirdub,“ lisas Võrk.
Tema sõnul on juba praegu näha märke sellest, et hinnatõusud Eestis on vähendanud ka müüke Tallinna sadamapiirkonnas, sest Eestist pole Soomest tulevate turistide jaoks enam piisavalt soodne kaasaoste teha. “Käesoleva aasta esimese viie kuuga on soomlastele põhjapiiril, sh laevadel, müüdud 19 protsenti vähem õlut kui aasta varem. Kindlasti on oma osa selles ka asjaolul, et Soome langetas käesolevast aastast lahja alkoholi, sealhulgas õlle aktsiisi. Eestist on saamas turistide jaoks pigem kallis sihtriik ja võib eeldada, et samavõrra kui tõuseb Eestis aktsiisimäär, kahaneb ka müük Eestis. Ehk eelarvesse soovitud lisaraha jätkuvalt juurde ei laeku,“ rääkis Peeter Võrk.
Lisaks müügi langusele on vähenenud ka Eestisse tulevate turistide arv. Näiteks nähtub Tallinki poolt avaldatud reisijate ja kaubaveo statistikast, et reisijate arv vähenes käesoleva aasta teises kvartalis 5,8 protsenti. Käesoleva aasta seisuga on Eesti riigile laekunud alkoholiaktsiisi suurusjärgus 15 miljonit eurot vähem kui 2023. aastal.
Eesti Õlletootjate Liit on alkoholitootjate katusorganisatsioon, kes esindab Eesti suurimaid õlle- ja muu lahja alkoholi tootjaid. Liit teeb koostööd ministeeriumite ning tervise edendamisega tegelevate organisatsioonidega. Müügistatistika on kogutud liikmesorganisatsioonidelt. (BNS)