22.07.2024
Väidetava kärpepoliitika aegu lisandub ministeeriumidesse ja mujale riigiaparaati sadu uusi töötajaid.
Esmaspäeval nõuab endale valitsemisõigust Kristen Michali kärpe- ja maksutõusuvalitsus, kes läheb Riigikogusse mandaati nõudma selgelt valetades – riigiaparaadis värvatakse keset suve hoolega töötajaid juurde.
Samal ajal kui poliitikud etendavad kärpekohtade otsimist, tekitatakse juurde uusi ministeeriume ning palgatakse hooga riigitöötajaid juurde, kirjutab Postimees.
Riigiasutuste-ametiasutuste kodulehtede vastavaid külgi vaadates näeb, et praegu on üleval enam kui 160 töökuulutust ja need ei ole sugugi mitte õpetajad-päästjad, vaid suuremalt jaolt kontoritöötajad. Äriregistris toodud andmete järgi on sadadesse inimestesse paisunud ametiasutused algatanud tõelise uute inimeste värbamiskampaania.
Reedel tuli avalikuks, et sotsiaaldemokraadid suutsid endale välja rääkida uue ministrikoha – kliimaministeeriumisse tehakse juurde taristuministri töökoht. Nagu reeglina tavaks, on ministril vaja ka rida nõunikke-ametnikke. Kui palju uusi inimesi see amet riigi palgale meelitab, ei ole veel teada.
Sotsiaalministeerium, kus pidevalt kurdetakse, et raha lihtsalt ei ole, vajab otsekohe 10 uut töötajat. Palgavahemikud jäävad seal 3200-3500 juurde, aga näiteks tervisehoiukorralduse juhile pakutakse 3900, projektijuhid saavad kuulutuste järgi 2600-2800.
Tehnilise järelevalve ja tarbijakaitse amet tahab tööle võtta üheksa inimest. Asutuses on juba äriregistri andmetel tööl 157 inimest, aga juurde on vaja näiteks digiteenuste peaspetsialisti ja sideturu analüütikut.
Suvist personali läheb tarvis ka näiteks transpordiametil: 715 inimesega asutusel on vaja veel 13 inimest juurde palgata. Nii läheb tarvis rattaliikluse arendusjuhti.
Suure personalivajadusega on mitmete ministeeriumide juures asuvad niinimetatud infotenholoogiakeskused. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus tahab otsekohe juurde saada 17 inimest, rahandusministeeriumi oma piirdub kahega. Statistikaamet, kus töötab 393 inimest, vajab ikka veel kaht analüütikut juurde.
Kuigi viimastel aastatel on tekkinud hea tava, et töökuulutuste juurde pannakse ka eeldatav palganumber, riigiamet seda ei tee, palganumbri esitamine on range erand, mitte reegel. Heal juhul viidatakse veel rahandusministeeriumi leheküljele, kust tuleks otsida välja riigitöötajate palgarakendus, et sealt siis ise võimalik palk kokku pusida.
Äriregister näitab ametite kohta lausa imeasju. Nii on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kirjas, et neil on 208 töötajat, keskmine brutopalk 16 315 eurot. Selle trumpab võimsalt üle kaitseministeerium, kelle kohta on tehtud äriregistris märge, et seal töötab null inimest, keskmise palgaga 14,1 miljonit eurot. Maksu- ja tolliamet on oma 1127 töötaja eest suutnud teises kvartalis maksta tervelt 95 332 eurot tööjõumakse – erafirmasse saadetaks selliste numbrite peale tõenäoliselt juba kontroll ümbrikupalga-maksmise küsimustega.
Selgub, et kõige rahvarohkemad asutused on maksu- ja tolliameti kõrval veel 1121 inimesega haridus- ja noorteamet, 1182 inimesega Rahvusringhääling, 988 inimesega töötukassa ja 615 inimesega EISA. (BNS)