Veiko Vihuri: passiivsuse põhjuseks võib olla see, et inimesed tajuvad – me ei saa praegu midagi muuta

Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri vaeb oma sotsiaalmeediapostituses seda, miks on Eesti ühiskond nii leplik, kuigi teda maksudega lausa kägistatakse.

“Õhtuleht kirjutab juhtkirjas: “Meid on ees ootamas suured maksutõusud ja kummalisel kombel pole kunagi varem ühiskondlik hoiak nende suhtes nii leplik olnud.”

Kas tõesti on eestlased käega löönud või on hoopis jäädud uskuma koalitsiooni lausvalesid, justkui oleksid maksutõusud vajalikud Eesti riigi kaitsmiseks, millesse peavad kõik panustama?

Esiteks tuleb meeles pidada, et riigikogu opositsioonierakondade toetus on jätkuvalt palju kõrgem kui koalitsioonierakondade toetus. See näitab valijate suhtumist.

Miks aga passiivsed ollakse, siis siin võib tõesti olla põhjuseks see, et inimesed tajuvad – me ei saa praegu midagi muuta. Võimu haaranud klikk on kindlalt sadulas ja rahval on nende otsuseid võimatu mõjutada.

Teiseks puudub ühtne opositsioon, mis ühiskondlikku pahameelt ja vastuseisu aitaks kanaliseerida. EKRE ja Keskerakond on läbi teinud pereheitmise ja kaotanud toetust, Isamaa kõrgest reitingust aga ei ole vähimatki kasu, sest seda ei õnnestu võimule pääsemiseks konverteerida. Kõik siplevad ja maadlevad oma probleemidega.

Maksutõusupoliitika eest saab võimureid karistada vaid ühel efektiivsel viisil – siis, kui suudetakse valijaid jõuliselt veenda, et see poliitika on ülekohtune ja vale, sest seda ei aeta Eesti kaitsmiseks, vaid globalistlike huvide elluviimiseks. Et pingutus ja ohver, mida inimestelt nõutakse ja jõuga võetakse, on välja kistud alatu valega.

Muidugi jääb e-hääletuse küsimus. Aga lõputult ei saa ühiskonna hoiakuid võltsida, see ei ole ühel hetkel enam usutav.

Maksutõusude mõju ei ole tegelikult veel päriselt kohale jõudnud. Aga ma olen kindel, et enne 2027. aasta riigikogu valimisi on ka tuhajuhanitel selge, mis nendega tehakse. Ja eks siis paistab, kas Reformierakonna muinasjutud leiavad jätkuvalt piisaval hulgal uskujaid…”