Vene agressiooni korral kujuneb venestunud Tallinna kaitsmine väga raskeks

Aastaid tagasi soovitas Kaitsevägi kaitseväelastel 9. mail väeossa naastes vormi mitte kanda. See palju kriitikat pälvinud nõue polnud tegelikult tagapõhjata – ka õppusele minevad või sealt ühistranspordiga tulevad kaitseliitlased ütlevad, et venelastest kaasreisijate juurest sageli lausa õhkab vaenulikkust nende kui vabatahtlike Eesti kaitsjate vastu.

Ida-Virumaa on enam-vähem venestunud, nüüd ka Tallinn ja paljud Harjumaa asulad. Kolumnist Maarja Vaino kirjutab, et Suurbritanniast naastes ta suurt vahet Londoniga enam ei tunnetanud, seda keelte rohkuse poolest, kusjuures esiplaanil on siinmail vene ja inglise keel ning eesti keele kuulmisega läheb aega.

Venelasi on praktiliselt kogu pealinn täis, puhtalt eestlaste asumeid enam pole. Nad ei austa ega räägi eesti keelt. Sotsiaalmeedias kirjutab üks mees, kuidas ta ei kuulnud poes, mida teenindaja ütles ja palus korrata, öeldes, et selle “vene kisa” tõttu ta ei kuulnud. Järjekorras puhkes kohe süüdistustelaine “eesti natsismi” kohta.

Ennustatakse, et kui Venemaa peaks alustama agressiooni, siis umbes 10 000 siinset venelast alustab relvastatud võitlust Eesti riigi vastu ja umbes 100 000 tervitab Putini tulekut. Need arvud polegi ülepaisutatud, kui arvestada, et juba Vene kodanikke on Eestis umbes 80 000 ja Vene presidendivalimistel hääletavad nad Putini poolt. Vaenulikku elementi on väga palju ja seda saab pealinna eestlane lausa igapäevaselt tunnetada.

Venestunud pealinna kaitsmine kujuneb raskeks. Tallinnas on puhtvene piirkondi, kus kaitseväelastel ja kaitseliitlastel pole eestlaste tuge ollagi, ülejäänud on segarahvastikuga, pealegi lahkuvad väga paljud eestlased ilmselt maakodudesse, jättes venekeelse elanikkonna veelgi suuremasse ülekaalu. Diversioonigrupid ja “viienda kolonni” rünnakrühmlased võivad tegutsema hakata kogu linna ulatuses, samuti tuleb ilmselt arvukalt diversante, sabotööre, tulesuunajaid ja teisi vaenlase agente. Linna turvamiseks läheb vaja väga palju mehi.

Teised rahvusgrupid meid ei toeta. Kolumnist Ivan Makarov kirjutab sellest, kuidas Eesti venekeelse meedia hõivanud “Tšeljabinski maffia” ehk suurveneliku mõtlemise säilitanud Vene liberaalidest emigrandid suhtuvad Eesti riiki põlgusega. Aafriklased liduvad kohe siit minema, eurooplased kaovad oma kodumaale ja ukrainlased ei põgenenud sõja eest Eestisse selleks, et siin sõdima hakata. Suur osa venelastest ehk säilitab neutraalse lojaalsuse, aga kas nad eestlastega koos rahvuskaaslaste vastu sõdima hakkavad, on väga küsitav.

Eestlased on Tallinnas kindlasti juba vähemuses ja nad on sõja korral üksi, kaitsta aga on terve pealinn, kaitsta on kaheldava lojaalsusega Ida-Virumaa ja terve muu Eesti. Meil läheb vaja väga suurt relvajõudu juba maa enda käes hoidmiseks, rääkimata rindeüksustest. Liitlased põrutavad tehnikaga, nemad Maardus patrullima ei hakka.

Kaja Kallas alustas võimule pääsedes kohe venestamisega, lastes siia tohutu massi venekeelset odavtööjõudu endisest Nõukogude Liidust ja nüüd ongi meil Nõukogude Liit, nagu seda luua taheti. Tallinnast pidi saama miljonilinn, mis oleks olnud Vene linn ja praegu oleme selle verstaposti juures juba poole miljoniga.

Venestamine oli ja on suur julgeolekuoht, mis maksab sõja korral karmilt kätte. Kapo hoiatab ja hoiatab, seda nii Kremli viienda kolonni kui ka suure moslemikogukonna eest, aga miski ei muutu, riigi multikultuurseks muutmine jätkub. Varsti pole eestlasi Kaitseliitugi võtta, nemad aga peaksid olema pealinna kaitsjad. Ääremaadel juba kurdetakse, et malevad jäävad tühjaks, noored mehed on läinud suurtesse linnadesse või välismaale tööle ja vabatahtlikke kaitsjaid enam pole. Kõlvart kaitseliitlasena turvatunnet ei tekita ja ka Läänemets mitte, kui tema erakond Vene kodanikke hääleõiguse äravõtmise eest kaitseb.

Ega ei imestagi, et Herem ja Palm just sõjaohu suurenedes ärisse ära läksid – seda venestunud maad kaitsta läheb üha raskemaks.

Uued Uudised