Eesti inimesed tahavad erakorralisi valimisi ega usalda Reformierakonna valitsust ja võimuliitu

Reformierakonna ja Kaja Kallase põrumine Eesti valitsemise juures saab üha selgemaks ja rahvas tahab muutusi ilma praeguse võimuliiduta.

Ühiskonnauuringute Instituudi viimase küsitluse põhjal arvab 53 küsitletud inimestest, et Eestis tuleks korraldada erakorralised valimised, öeldes „pigem jah“ või „jah“, 37 protsenti vastajatest ütles „ei“ või „pigem ei“ ja kümnel protsendil arvamus puudus.

Veel küsiti, millised on vastajate ootused uue peaministri osas ning küsimus oli järgmine: „Palun öelge, millised on teie ootused sellele, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama,” kõlas küsimus. 38 protsendi vastajate arvates saab Michal oma tööga hakkama „väga halvasti“ või „pigem halvasti“, 35 protsendi arvates „pigem hästi“ või „väga hästi“ ning 27 protsendil puudus arvamus.

Lisaks küsiti vastajatelt, milline oleks nende eelistatuim valitsuskoalitsioon. Valida sai praegu võimalike enamusvalitsuste vahel. Kõige populaarsem variant oli ainus võimalik koalitsioon ilma Reformierakonnata ehk E200, SDE, EKRE, Isamaa ja Keskerakonna võimuliit, mida eelistaks 14 protsenti vastajatest. Järgnes Reformierakonna, SDE ja Isamaa koalitsioon 12 protsendiga.  Ülejäänud koalitsioonivariante valiti oluliselt vähem ning praegust koalitsiooni eelistas seitse protsenti vastajatest.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder märkis, et Eesti sai endale uue peaministri ja vahetusid ka mõned ministrikohad, kuid tasub meeles pidada, et tegemist on siiski sama vana valitsuskoalitsiooniga, mida juhtis ametist lahkunud Kaja Kallas. “Sõlmiti küll uus koalitsioonilepe, aga uut valitsust Eesti ei saanud, sest osapooled jäid samaks,” ütles Mölder.

Tema sõnul peab Kristen Michali juhitud valitsus ennast positiivselt tõestama selleks, et toetus peaministrile või valitsuskoalitsioonile märgatavalt kosuma hakkaks. “Eelmiselt valitsuselt saadud pärand nii maine kui ka riigivalitsemise olukorra osas on aga pigem raske koorem, mida kanda. Heakskiit peaministri ja valitsuse tegevusele oli viimase aasta aja jooksul üldiselt väga madal ning valijate erakondlikud eelistused on hetkel väga erinevad võrreldes erakondade võimujaotusega riigikogus,” rääkis Mölder.

Samuti on Mölderi sõnul eelnevad küsitlused näidanud, et Michal ei olnud võrreldes näiteks Hanno Pevkuriga valijate jaoks kindlasti mitte selgelt kõige eelistatum valik. “Samuti on näha, et uus peaminister ei ole ametisse astudes kindlasti saanud kriitikavaba algusperioodi, et oma uude ametisse sisse elada. See kõik on uuele peaministrile keeruline stardipositsioon, eriti arvestades seda, et riigivalitsemises tuleb teha põhimõttelisi ja raskeid otsuseid,” ütles Mölder.

Tema sõnul on uue peaministri ametisse astudes valijad arusaadavalt pigem äraootaval seisukohal. “Umbes sama palju valijaid omab Michali valitsuse tegevuse suhtes positiivseid kui negatiivseid ootusi ning rohkem kui veerand valijatest ei oska vastavat seisukohta võtta. Samuti ei ole suuremaid muutusi selles, et üle poole valijaskonnast soovib, et toimuksid erakorralised valimised. Kiireid nihkeid valijate hoiakutes ilmselt ei tule ning kodanike poolehoid tuleb alles siis, kui sellele eelneb valijate poolt heaks kiidetud või aktsepteeritud reaalne poliitiline tegevus.” (BNS)