29.07.2024
Automaksu arutelu
Tänasel riigikogu erakorralisel istungil, kus arutati valitsuskoalitsiooni poolt peale surutava mootorsõiduki maksu üle, oli EKRE saadikutel rahanduskomisjoni esimehele Annely Akkermannile (Reformierakond) hulk küsimusi.
Siim Pohlak:
„Alustuseks ütlen, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kategooriliselt vastu automaksule, seda ebaõiglast maksu ei tohiks kehtestada. Aga lisaks automaksule on teil ju kavas nüüd uuel valitsusel kehtestada rida uusi makse veel, mis viivad erinevatel hinnangutel Eesti inimeste taskust 1500 – 2000 eurot aastas ära. Ja ma räägin ühest uudisnupust, mis käis juuni lõpus Eesti meediast läbi. Seal võrreldi seda, kui palju vaba raha jääb keskmist palka teenivatel inimestel Skandinaavias ja Eestis peale nii-öelda sundkulude tegemist – laenumaksed, toit, kütus, elekter ja nii edasi. Ja Rootsis, Soomes, Norras oli kõigil see vaba raha hulk peale kulutuste tegemist keskmise palga puhul kuskil suurusjärgus 500–600 eurot. Ja Eestis oli see number miinus 200 eurot. Siit ma küsingi Reformierakonna nägemust, et kust kohast Eesti inimesed peaksid võtma selle raha nii automaksu tasumiseks kui ka kõikide teie järgnevate maksutõusude jaoks. Kust kohast teie näete, milline on teie analüüs, et kust kohast tuleb inimestel see raha, et nende maksutõusuga kasvavad kulud ära katta?“
Anti Poolamets:
„Mind ikkagi huvitab selle praeguse muudatuse juures, et miks te valisite puudega inimestele keerulisema lahenduse, et nad peavad hakkama esitama taotlusi, nende halduskoormus tegelikult tõuseb, selle asemel et keskenduda nende autodele endile. Ja ka siis mind huvitab lisaks, lasterikaste perede teemas ma esitasin kunagi ka vastava ettepaneku, et mitte et neile pannakse koormist peale, vaid lasterikaste perede auto soetamist võiks lausa toetada, et nad saaksid liikuma, eriti maapiirkondades. Kuidas siis nende haavatavate gruppide, mõlema haavatava grupi osas teie seisukoht kujunes?“
Rain Epler:
„Muidugi seda juttu, et me tulevikus hakkame probleeme lahendama, eriti tõsiselt ei maksa võtta. Kui me võtame selle käibemaksunäite, siis aastaid tagasi ajutiselt tõsteti 18-lt 20-le ja nüüd oleme juba 24-ni jõudmas. Vaevalt küll nende vanaautodega tegelema hakatakse.
Aga mul on küsimus selline, et te rääkisite siin, et romud on probleemiks, ja siis te rääkisite, et üks probleem on see, et Eestis maksu ei ole ja peaks olema. Siis te põhimõtteliselt kordasite seda endise rahandusministri kuldset mõtet, et raha kulub igale poole ja seda peab igalt poolt võtma, et saaks igale poole kulutada. Võib-olla te sõnastate, et mis selle maksu kogumise peamine eesmärk on? Miks see maks kehtestati? Mis on see põhiline. Muidugi, need põhjendused ujuvad teil küsimusest küsimusse niimoodi, et vastavalt mis küsimus on, siis on selle jaoks ja tolle jaoks. Aga mis see peamine eesmärk siis on?“
Helle-Moonika Helme:
„Nagu näha, te ei ole oma õppeprotsessi käigus ülikoolis vist mitte midagi õppinud. Tsiteerisite oma õppejõudu Janno Reiljanit, kes sõnaselgelt teile ju õpetas, nagu te ise ütlesite, et rahanduses on elementaarne esmane arvutus ja analüüs, ka mõjuanalüüsid. Ja mida me just kuulsime ja me teame seda muidugi ise ka, me oleme sellele siin-seal tähelepanu juhtinud korduvalt ja korduvalt: ei ole ju mingeid mõjuanalüüse tehtud ei selle seaduse puhul ega ka siin teiste seaduste puhul. See on epideemiline.
Ei ole tehtud siis automaksu puhul mingit mõjuanalüüsi ei perede rahalise kaotuse osas, tegelikult mitte millegi osas. Ja te ütlesite ka nagu Võrklaev, et raha tõepoolest lähebki igale poole. Tegelikult endise rahandusministrina te peaksite konkreetsem olema. Te olete öelnud, et see on riigieelarve puudujäägi katmiseks ja kuhu iganes.
Aga ma ütlen teile, kuhu tegelikult riigi raha väga palju läheb, väga-väga heldelt ja kus on kokkuhoiukohti, nii et seda maksu ja kui palju teisi makse ei peaks üldse tulema. See on välisabi: ajal, kui meie IT-süsteemid kukuvad kokku, te toetate riiklike IT-süsteemide ülesehitamist Aafrikas, Rumeenias, Moldovas. Me ostame sadade miljonite eest teistele riikidele relvi, laskemoona. Me toetame igasuguseid värvilisi, LGBT organisatsioone. Aga jätaks automaksu ja maksutõusud ära ja võtaks raha riigieelarvest, mille annaks oma inimestele.“
Evelin Poolamets:
„Millisesse suurusjärku jäävad automaksu kogumise ja järelevalvega seotud halduskulud kokku, sealhulgas IT-arendused, kohtukulud seoses maksu vaidlustamisega, puuetega inimeste abivahendite soodustused ja nii edasi?“
Kert Kingo:
“Mina tunnen ühte peret, kus pereisa, kes elab oma perega Laevas, peab oma tütart viima Lähtele kooli ja ta viib oma tütre pühapäeva õhtul autoga Lähtele ja tuleb reedel talle vastu. See laps elab õpilaskodus nagu Nõukogude Liidu ajal, elab internaadis. Ja nüüd siis teie tahate seda pereisa, tema autot, millega temal on võimalus oma last viia kooli, maksustada, sest koolibussi ei käi sellel trajektooril. Te võtate karistada inimest selle eest, et ta võimaldab oma lapsel kooliskäimise. Minu küsimus on: mida alternatiivset on valitsus konkreetselt siis nüüd välja mõelnud sellistele inimestele? Ärge rääkige omavalitsusest. Kui valitsus kehtestab maksud, mida alternatiivset liikumisvahendit teie sellele perele olete siis nüüd välja võimaldanud või võimaldanud?”
Mart Helme:
„Te räägite jutt keerleb siin küll puuetega laste ümber, küll selle ja teise, paljulapseliste ümber. Aga kas te olete ka mõelnud selle sotsiaalse katastroofi peale, mida see eelnõu tekitab tervikuna, kuidas see demotiveerib Eesti inimesi, kuidas see pöörab Eesti inimesed omaenda valitsuse, omaenda riigi vastu, nagu oleks meil tegemist okupatsiooniriigi ja okupatsioonivalitsusega, sest see riik kipub nende eraomandi kallale, kipub nende rahakoti kallale ja alandab neid, alandab neid erinevate sotsiaalsete gruppide lõikes? Kas te selle peale ka olete mõelnud, et te sillutate teed Eesti riigi kui rahvusriigid katastroofile selle eelnõuga? See on palju laiem kui mingit rahanumbrid, see on palju laiem kui mingi riigikaitse, see on eesti rahva võõrandamine oma riigist. Kas te annate endale sellest aru?“
Rene Kokk:
„Siin saalis on täna mitmel korral räägitud mõjuanalüüsidest. Ega neid sisulisi mõjuanalüüse tegelikult selle eelnõu puhul tehtud pole. Ja pole ka ime. Kui rahandusministeeriumi ametnikud komisjonides räägivad, et ei ole täheldatud suurt transpordi kättesaadavuse erinevust linnas või maapiirkonnas, siis ei ole ka midagi imestada, et neid analüüse pole. Küll aga küsin: kas on olnud mingisuguseid analüüse selles osas, mis puudutab tulevikus liiklusohutust Eestis ja võimalike raskete avariide ja õnnetuste arvu? On ju arusaadav, et mõne aasta pärast on suur üllatus inimestele või, ütleme, ametnikele, et Eestis on õnnetuste arv suurenenud. Ja loogika on ju arusaadav, sellepärast et autode keskmine vanus hakkab suurenema, autod hakkavad muutuma väiksemaks. Kas on olnud ka mingit arutelu selles osas, mida see toob kaasa meie liiklusturvalisusele ja -julgeolekule selles vaates? Kas seda on arutatud ja millise tulemuseni jõuti?“
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 19. juuli kell 16 esitati riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt kokku 374 muudatusettepanekut, neist EKRE poolt 200 ja Helle-Moonika Helme poolt 77 põhisõnumiga – automaksu ei tohi kehtestada!