30.07.2024
Massimigratsioon on nähtus, mille puhul püütakse kõige rohkem poliitkorrektsust rakendada.
Paljud inimesed leiavad, et liberaalses Läänes kõike ja kõiki mõjutav poliitkorrektsus tuleks kuulutada inimsusvastaseks kuriteoks, sest see takistab väga paljude sündmuste puhul tegelikku tausta nägemast ja sellega seoses ka õigeid järeldusi tegemast, mis omakorda võib kuritegude puhul soodustada nende jätkumist.
Poliitkorrektsus on haaranud oma haardesse poliitika, haridussüsteemi, politsei ja kohtute töö, meediakajastused ja palju-palju muud. Asjadest ei räägita nii, nagu need on, vaid vaikitakse, püütakse neid segaseks ajada, ilustatakse ja viimaks rünnatakse neid, kes tõde avavad.
Ka Eesti meedias on juba raudne reegel, et kui kuskil sünnib midagi väga hirmsat ja selle sooritajast midagi rääkida ei taheta, siis on tegu liberaalse ühiskonna kaitsealustega – ja tavaliselt sisserändajatega. See reegel töötab peaaegu alati ja järeldused, mida teha võib, on üldjuhul hilisemalt õigeks osutunud.
Nii varjati Dublini pussitamise puhul pikalt seda, et tegu oli alžeerlasest kurjategijaga; Southportis ei räägitud “noakangelase” Rwanda-taustast ning Rootsis ei räägita siiani, et kuritegevuslaine, mis on riigist teinud Euroopa kriminaalseima riigi, sai alguse 2015. aasta sisserändega, millega imbus heaoluriiki Süüriast tulnud klannimaffia.
Huvitav on ka ametkondade arsenal: terrorismi kiire eitamine, kahtlusalusel kärmelt leitavad psüühilised häired (selliseid juhtumeid on tohutult), kuigi too hõikab “Allah akbar!”, või siis konstanteering, et ta oligi pisut “selline”. Trumpi atendaadikatse puhul oli näha ka seda, kuidas kurjategijat üritati seostada vabariiklaste endiga.
Kõik need ponnistused on samas mõttetud, sest tõde ilmub alati välja, kuid usk meedia objektiivsusesse sulab nagu kevadine lumi. Seoste eitamine on samas mõttetu, sest selgus tuleb nagunii, aga inimesed näevad, et ametlikest kanalitest tõde ei kuule.
Pealegi mõistab absoluutne enamus eurooplastest seda, et massimigratsioon on tekitanud Euroopas kultuurikonflikti ja kui sisserändajate terrorismi ja kuritegevust vaadeldaks sellelt pinnalt, saaksid inimesed toimuvast aru. Kõik migrandid ei ole ju terroristid.
Aga liberaalne Lääs on kehtestanud reegli, et nende lemmikutest halba ei räägita ja seda isegi siis, kui nad halba teevad. See on osa sõnavabaduse kadumisest. Ehk jõuab poliitkorrektsus kunagi siiski oma Nürnbergi.
Uued Uudised