31.07.2024
Rene Kokk protesteerib automaksu vastu.
See, mis meil Eestis toimumas on, on järjekordne rumal plaan valitsusel – riigi rikkaks maksustamise plaan võiks selle nimi olla, mida püütakse teostada, aru saamata sellest, et see ei ole ajalooliselt mitte kuskil mitte kunagi toiminud. Aga ju siis on vaja jälle selle reha peale astuda, selle reha pulgaga vastu pead saada nii kõvasti, et võib-olla korraks äkki meenub midagi, aga võib olla ka mitte.
Ma olen selle automaksuga siin puldis päris mitmeid kordi käinud ja midagi teha pole, tuleb ikkagi käia need mõned peamised argumendid jälle üle, miks see maks on väga halb mõte. Ja kindlasti mina ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda maksu ei toeta ja kui peaks avanema võimalus, siis me selle maksu ka ära lõpetame ja tagasi pöörame.
Väga palju on räägitud sellest, kuidas riigikaitse on oluline ja riigikaitse maksust on räägitud. Aga inimesed, kes elavad väljaspool suurlinnasid, kes tegelikult ka vajavad sõidukeid maapiirkondades – põllumehed, väikeettevõtjad, suurpered, ja nii edasi, vajavad tegelikult ka sõidukeid selleks, et igapäevaselt hakkama saada. Või nagu siin üks eelkõneleja ütles, et lõpetame ära või teeme siis väga valulikuks ja kalliks omada suuremaid sõidukeid, mida tegelikult riik ühel päeval võib-olla vajab. Loodame, et seda päeva mitte kunagi ei tule, aga siis, kui oleks vaja kaitseväel Eesti kaitsmiseks neidsamu sõidukeid, et läbi viia meie parem kaitsmine, siis meil tegelikult pole, sest me oleme tänase maksuga võtnud inimestelt käest ära natukenegi suuremad sõidukid, mida nad tegelikult igapäevaelus nagunii vajaksid oma tegevuste tegemiseks.
Eraldi maal kinnitan küll selgelt, et ei ole võimalik saada hakkama ühe autoga. Siin on täna väga palju räägitud ühistranspordist ja sellest, kuidas tegelikult ühistransport ei toimi maal. Järjest raskemaks lähevad, omavalitsused on järjest suuremas hädas sellega, kuidas ka koolitransporti tagada. Ja siis tulebki selline kummaline jutt siin puldis olijalt Annely Akkermannilt. Jäi küll mulje, et propageeriti kahe elamise omamist, ehk siis kes täna elavad maal, ehk siis katsuge omale soetada elamine linna. Kuidas see küll seda aitaks inimeste hakkamasaamist, on keeruline aru saada, aga selline huvitav nüanss siin oli.
Juttu oli ka sellest, et Eestis teed on juba päris heas olukorras. See väide oli ikka päris kummaline olukorras, kus taristuettevõtjad on öelnud, et Eesti riigis on täna puudub 4,4 miljardit – 4,4 miljardit! – eurot selleks, et Eesti teede taristu oleks korralikult hooldatud ja välja ehitatud. Ja siis öelda, et teedega tegelikult on hästi. No ma ei tea! Aga ega ma ei imesta ka selle üle, sellepärast et nagu ma korduvalt öelnud olen, siis ühel komisjoni istungil oli päris huvitav, kui rahandusministeeriumi ametnik ühele küsimusele vastates ütles, et rahandusministeerium ei ole täheldanud väga olulist vahet transpordi kättesaadavuse osas linnalises keskkonnas või maakeskkonnas. Et kui tõesti vastab tõele, et rahandusministeerium kogu selle eelnõu menetluse käigus ei ole tuvastanud suurt vahet transpordi kättesaadavuse osas linnades, siis tiheasustus või hajaasustuses, siis ei ole ka põhjust imestada, miks me sellise eelnõu üle siin üldse arutame ja miks mitte keegi sellest aru ei saa. Palun lisaaega kolm minutit!
Kuidagi lisaks suurperedele, ettevõtjatele, põllumeestele ikkagi välja toomata jätta ka jahindussektorit, mida ma olen kordi ja kordi öelnud, et jahimehed ei oma ka suuremaid sõidukid ja maasturid sellepärast, et oma lõbuks käia metsas sõitmas, vaid jahimehed on partnerid riigile, kes reguleerivad meie ulukipopulatsiooni ja on väga vajalikud ka riigile tervikuna.
Siis liiklusohutus. Ma ütleksin, et liiklusohutus on üks teema, mida ei ole üldse käsitletud selle eelnõu arutamise juures. Kes vähegi seda lugenud on ja analüüsinud, saab ju sellest aru, et pärast selle eelnõu kehtima hakkamist hakkab Eesti autopark vananema. Ta hakkab vananema ja meie sõiduautod hakkavad muutuma väiksemaks. Ja ma usun, et enamik mõtlevaid inimesi saavad aru, et võimalike liiklusavariide korral on tagajärjed raskemad. Vanemad autod ei ole nii turvalised, on väiksemad, ja võib olla üsna kindel, et mõne aasta pärast ollakse väga üllatunud ja otsitakse, suurte rahade eest tehakse uuringuid, et saada aru, mis on juhtunud. Mis on juhtunud, et liiklusõnnetuste arv on kasvanud ja ka raskemate liiklusõnnetuste arv on kasvanud? Ja see tuleb tõenäoliselt väga suure üllatusena mõnele ametkonnale, kes seda uurima hakkab mõne aasta pärast.
Kahjuks on levimas inimeste seas selline suur ebakindlus ja isegi käega löömise mentaliteet. Ja see on väga halb, sest kogu see maksude laviin, mis inimestel on nüüd peale vajunud ja mis veel vajub ja mis tegelikult hakkab oma oma tegelikku raskust alles inimestele näitama 2025. ja 2026. aastal, siis see on tekitanud olukorra, kus inimesed ütlevad, et eks me siis teemegi valikuid. Kes ütleb, et ma ei võta enam mingit sõidukit maal arvele. Politseid me niikuinii ei ole näinud siin viimased seitse aastat, mis ma tast ikka ülevaatusele võtan, arvele võtan ja kindlustust teen, mis omakorda, julgen väita, toob ka rohkem probleeme võimalike liiklusõnnetuste puhul, sest osa sõidukid on kindlustamata. Ja sealt tuleb suur hunnik probleeme sellest, et lahendada neid võimalikke olukordi, mis tekkima hakkavad.
Rene Kokk, riigikogu EKRE fraktsiooni iige