Meedias kirjutatakse sellest, et Eesti hakkas siin elavatelt ukrainlastelt sõjaväepiletit nõudma. Tundub, et selles osas käib kõva möödarääkimine: BNS-i uudise põhjal näeb PPA sõjaväepileti kontrollimises taustakontrolli (mis on väga vajalik), aga enamasti kritiseeritakse hoopis seda, et Eesti ei kontrolli ukrainlaste sõjaväekohuslust, mistõttu on meie riigist saanud desertööridele hubane koht rindelesaatmisest hoidumiseks.
Alljärgnev uudis aga näitab, et politsei seda endiselt oluliseks ei pea. Järelikult saavad desertöörid siin endiselt edasi redutada – kui sõjaväepilet ei näita teenimist mingitest Ukraina-vaenulikes võõrstruktuurides, siis mobilisatsiooniteema PPA-d ei huvita.
BNS: “Seoses julgeolekuolukorra muutumisega on politsei- ja piirivalveamet hakanud tänavu Eestis elamisluba soovivatelt inimestelt varasemast rohkem sõjaväepiletit küsima ning ekslikult on levinud arusaam, et dokumendi puudumine tähendab automaatselt ka elamisloa andmata jätmist.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik tõdes, et tänavu on PPA asunud elamisloa taotlejatelt muude dokumentide seas ka sõjaväepiletit märgatavalt tihedamini küsima, kuna eelmisel aastal täiendati regulatsiooni muu hulgas pügalaga, millega täpsustati andmete kogumist ajateenistuse läbimise osas.
“See aga ei tähenda kaugeltki seda, et dokumendi puudumine oleks kuidagi määrav taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemisel,” ütles Kaasik.
Ta lisas, et iga elamisloa taotlus vaadatakse eraldi ja väga põhjalikult läbi, hinnatakse kogutud andmeid ja ütlusi ning tehakse seepeale kaalutletud otsus. “Kui politsei- ja piirvalveameti menetleja leiab, et isik võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, siis on võimalik elamisloa andmisest või pikendamisest keelduda. Kuid kindlasti ei ole mõne dokumendi, sealhulgas sõjaväepileti puudumine üksi aluseks negatiivse otsuse vormistamiseks. Sel juhul hinnatakse inimese antud ütlusi, mille põhjalt saab samuti otsuse langetada,” selgitas Kaasik.
Nõue, et taotleja peab esitama andmed selle kohta, kas ta teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kas ta osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist, on olnud välismaalaste seaduses kogu aeg.
Seadus ei anna ette, kellelt nimetatud dokumenti või tõestust nõuda. “Seega ei ole põhjendatud väita, et küsimus puudutab ainult ukrainlasi. Nõue olla valmis tõendama oma võimalikku seotust või seose puudumist välisriigi sõjaväe- või julgeolekuteenistusega laieneb kõigile kolmanda riigi kodanikele, kes soovivad Eestisse elama asuda välismaalaste seaduse alusel,” rääkis Kaasik.”
Seega on ukrainlased Eesti jaoks lihtsalt “kolmanda riigi”, mitte aga meie poolt aktiivselt toetatud sõdiva Ukraina kodanikud, kelle puhul peaks kontrollima, kas nad ise ka oma maad aitavad. See on järjekordne kahekeelsus Eesti võimupoliitikalt.
Uued Uudised
Samal teemal Lõpuks hakkas asi liikuma, enne pumbati desertööridele miljoneid