Metsa- ja puidutööstuse hinnangul ei ole kliimaseaduse eelnõus saanud piisavalt tähelepanu küsimus, kas ja kui palju seadus Eesti majandust edasi viib. Keskkonnaühendused omakorda kritiseerivad aga eelnõu vähest ambitsioonikust ja leiavad, et heitmete vähendamise üldeesmärk on liiga tagasihoidlik.
Esmaspäeval kliimaministeeriumist avalikule kooskõlastusringile saadetud nn kliimakindla majanduse seaduse eesmärk on aidata heitmeid vähendada ning panna sektorite kaupa paika, kuidas seda teha.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütles, et eelnõus ei ole saanud piisavalt tähelepanu küsimus, kas ja kuivõrd seadus Eesti majandust edasi viib.
“Kuidas see mõjutab meie ettevõtete konkurentsivõimet ja seeläbi riigi hakkamasaamist ning Eesti inimeste heaolu? Kas me teeme praeguses raskes olukorras selle seadusega midagi paremaks või hoopis veelgi halvemaks? Enne seaduse vastuvõtmist peab ühiskond saama sellele küsimusele vastuse ja siis saab otsustada,” lausus Välja.
Lisaks on eelnõu tema sõnul esimese pilgu järgi väga üldine, jättes võimaluse teha sisulised ja mõjukad otsused raamseadusele viidates hiljem ilma piisava kaasamise ning analüüsita.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Elena Sapp ütles, et ebaselgeks jääb seaduse rakendumine, kuna palju olulist infot on praegu ainult seletuskirja tasemel.
Sapp tõi välja, et näiteks jõupingutuse jagamise määruse üldeesmärgi ehk 24 protsendi võrra heite vähendamise ülekandmine põllumajandussektorile pole realistlik loomade arvu ja kasutuses oleva põllumaa olulise vähendamiseta, mis tooks kaasa negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, nagu sektori koguväärtuse ja ekspordiväärtuse oluline vähenemine, sissetulekute langus, töökohtade kadu ja toiduga isevarustatuse vähenemine.
Eesmärkide ja lisameetmete väljatöötamise juures tuleb Sapi sõnul seega hinnata meetmete koosmõju.
“Kuna Eesti loomkoormus on üks EL-i väiksemaid, siis näiteks loomade arvu vähendamine võib hakata piirama mineraalväetiste kasutamise vähendamist, kuna selleks on jälle vaja suurendada orgaaniliste väetiste, sealhulgas loomasõnniku kasutamist. Orgaaniliste väetiste kasutamine on oluline ka muldade süsiniku sidumise võime suurendamiseks,” lausus Sapp.
Ta lisas, et kõigi potentsiaalsete lisameetmete mõju ei ole alusandmete või metoodika puudumise tõttu võimalik veel kvantifitseerida ja kasvuhoonegaaside inventuuris arvestada.
Kliimaministeerium ootab kliimaseaduse eelnõule muudatusettepanekuid septembris. Eelnõu jõuab riigikogule menetlemiseks eeldatavasti novembris.
Allikas: ERR