Reformierakonna juhitavad valitsused meenutavad vägisi neetud nõukogude aega, kui inimesed ümberringi virelesid, aga valitsejad käisid lipsud ees laia naeratusega ringi ja kiitsid aga takka, et elu veereb nagu hernes.
Ajal, mil elatisvõlgnike võlasumma on kasvanud 120 miljoni euroni ja vaesuse piiriks olevast 1600 eurost kuus kätte saab enamik inimesi vaid unistada, teatab majandusministriks tõusnud reformar Erkki Keldo, et pole teil häda midagi – kiire hinnakasvu periood on tema sõnul möödas ja inimeste ostujõud paraneb, Tallinna lennujaamas on reisijarekordid ja inimeste hoiused aina kasvavad. Täiuslik reformierakondlik demagoogia!
Sama erakonna võllid peaminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi pahandavad aga valitsuse pressikonverentsidel konjunktuuriinstituudi direktoriga, et see maalib majanduse olukorrast koledat (loe: tõest) pilti, rääkides, et jõuame peagi viie kallima riigi hulka.
„Konjunktuuriinstituudi asi ei ole rääkida majandust kogu aeg alla ja siis uurida, et kui alla ta läks,“ podises Ligi.
See pole kaugeltki lõppenud – samal ajal maksuralliga peame valmistuma uueks võimsaks hinnaralliks.
Statistikaamet ütles, et juulikuus tõusis Eesti tarbijahinnaindeks võrreldes juunikuuga 0,3 protsenti ning võrreldes aasta varasemaga on hinnad kallinenud 3,4 protsenti.
Üks hinnatõusu põhjuseid on just valitsuse tegemiste, täpsemalt maksutõusude taga.
Majandusekspert Heido Vitsur ütles, et just valitsuse tegevus annab hindadele hagu alla ja valitsus pole midagi teinud hinnatõusu pidurdamiseks, hoopis vastupidi – pideva hinnakasvu tingimustes käibemaksu tõsta ja hindu veel valitsuse otsusega suurendada, mõjub Eesti konkurentsivõimele Euroopas väga sandisti.
Kõige valusamad grupid on kallinenud kõige rohkem – toiduained ja eluase! „Kõige vaesemad kulutavad toiduks ja eluasemeks pool või isegi rohkem oma igakuisest palgast, aga need, kes on jõukad – paarkümmend protsenti ainult,” rääkis Vitsur.
Seejuures on meie naabritel Lätil, Leedul, Soomel hinnataseme muutused hoopis tagasihoidlikumad juba pikemat aega. Nii, et Ukraina sõja ja mis iganes globaalete muutuste peale ei saa seda kõike kuidagi ajada.
“Sellepärast ma olengi olnud kolmandat aastat tige, et Eesti ei ole teinud midagi selleks, et pidurdada hinnakasvu ja valitsus annab hagu alla,“ kritiseeris Vitsur Vikerraadios.