12.08.2024
Maastikupõleng Euboea saarel.
Uudised räägivad evakuatsioonist metsatulekahjude eest Kreekas Ateena eeslinnadest ja nagu kliimapaanika puhul ikka, seostatakse see inimtekkeliste kliimamuutustega. Endiselt aga tuleb üle korrata, et see on vale.
AFP-STT-BNS – Kreeka andis esmaspäeval korralduse evakueerida mitu Ateenast kirdes asuvat kogukonda metsatulekahjude tõttu, teatas tuletõrje.
Evakueerimishoiatuse sai ka ajaloolise Marathoni lahingupaiga juures asuv Marathonase asula umbes 40 kilomeetri kaugusel pealinnast Ateenast.
Väljas on 510 tuletõrjujat ja 152 sõidukit ning koidikul pidi teele asuma 29 õhusõidukit.
Tuli on muuhulgas jõudnud Pentelikuse mäele ning lähedal asuvast Penteli asulast, kus paiknevad sõjaväe- ja lasteasutused, evakueeriti kaks haiglat.
Maastik on Kreekas äärmiselt kuiv, sest juuni ja juuli olid seal kõige soojemad kuud pärast usaldusväärsete mõõtmiste alustamist 1960. aastal.
Kõigepealt: Vahemeremaades ongi suved palavad – ega muidu tulnud sealt (Itaaliast) mõiste “siesta”, mis tähendab “pärastlõunast puhkust või uinakut kuumas kliimas”. See regioon asub lähistroopilises vöötmes ja suvesoojus ongi see, mis on tast teinud turismipiirkonna.
Mõne aja eest käisid EKRE saadikud parlamendidelegatsiooniga Kreekas ja nad küsisid eraldi järele, mis neil nende suviste metsatulekahjudega on. Vastuseks oli see, et need on enamasti inimtekkelised, kuid mitte kliima mõttes, vaid süütamiste tõttu.
Nimelt on Kreekas arvukalt äärmusrühmitusi, kes sõdivad riigiga. Kreekas oli aastatel 1946-1949 kodusõda kommunistide ja paremjõudude vahel ning 1973. aastal sõjaväeline riigipööre. Just need kaks sündmust viisid illegaalsete vastupanuliikumiste tekkeni, kellel on tänaseni riigis suur mõju. Anarhistid ja teised nendetaolised kasutavad seejuures ära just maastikupõlenguid, et võimalikult suurt kahju tekitada. Muuhulgas ei taheta Kreekas näiteks korraldada suuri rahvusvahelisi üritusi, sest äärmuslased murravad sisse parklatesse ja kahjustavad kõrgete külaliste autosid.
Maastikutulekahjusid tekitavad ka Kreekasse saabunud migrandid, keda hoitakse pikalt kinni saartel asuvates laagrites ja kes kasutavad tulekahjusid ära selleks, et neid evakueeritakse ohtlikust olukorrast minema mandrile – nii põletasid nad 2020. aasta septembris maha Lesbose saare Moria laagri (pildil). Sageli süüdatakse oliivisalusid ja võsastikke lihtsalt viha pärast. Ja muidugi tekivad tulekahjud ka kreeklaste endi inimlikust hooletusest.
Kõik see kokku tekitabki Vahemeremaades suvise põlenguteaja, kuid meedias serveeritakse seda kliimakatastroofi tulemusena. Kui vaadata Eestit, siis ka siin on läbi aegade turbaaunad, metsad ja rohualad põlenud siis, kui looduses on kuivem aeg – ja seegi on meie kliimas tavaline.
Uued Uudised