Kui vaadata trende Eesti poliitmaastikul viimase kuue kuu jooksul, siis kõik erakonnad tammuvad paigal või on langevas trendis. Vaid sotsiaaldemokraadid on osanud oma toetust kasvatada.
Järgnevalt võtan vaatluse alla manipulatsioonid, millega see Eesti hävitamise peaarhitekt endale jüngreid kogub.
1. Esiteks muidugi Keskerakonna arvelt. Ossinovski, rahvuselt venelane sobib siinsetele liberaalsemalt meelestatud venelastele palju paremini kui Eesti/Korea juurtega Kõlvart. Samuti jooksid ju enamus keskerakondlasi üle just sotsidesse. Seega Keskerakonna lõhenemine liberaalseks ja konservatiivseks tiivaks oli vesi sotside veskile.
2. Sotsid on maailmavaatelt vasakpopulistlik erakond, kelle eesmärk on senise maailmakorra hävitamine seksuaalvabaduse (loe vikerkaare) ja rohehulluse lipu all. Kui aastal 432 Püha Patrick randus Iirimaal, et ristiusku levitada adus ta kiiresti, et meestega pole mitte midagi peale hakata, sest need saatsid ta kukele. Patrick võttis ette naised ja saavutas hämmastavaid tulemusi. 30 aastaga oli Iirimaa ristiusustatud. Sotsid on õppimisvõimelised, oma luuludega mõjutavadki nad rohkem naisi ja eriti nooremaid, sõltumata rahvusest. Kas sotside ladvik ka ise usub oma luulusid. Valdavalt tegu ju pereinimestega. Nende käitumist võib võrrelda Breznevi ajaga kui viimase ema tuli pojale külla ja nähes kõike mammonat, mis Ljonja kokku oli kühveldanud, lõi käsi kokku ja ütles ahastuses, pojake mis siis saab kui kommunistid võimule tulevad.
3. Sotside lemmikteema on maksud ja bürokraatia. Rohehulluse ja migratsiooni toetajatena, mis mõlemad on majandust, ühiskonda ja rahvusriiki hävitavad ettevõtmised ja nõuavad suurtes kogustes vahendeid st. maksumaksja raha. Selleks ka need kohutavad maksutõusud, mis eriti rängalt löövad maa ja väikelinnade elanikke. On ju maapiirkonnad see konservatiivsuse kasvulava ja see tuleb hävitada. On ju hall, must mass suurlinnades, kel pole peret ja kes elavad üürikorteris ja käivad tööl jala või jalgrattaga, tarbivad vähe, iga sotsialisti unelm.
Ka Reformierakond on vajunud vasakpopulismi piirimaile, rääkimata 200-st. Allakäik jätkub.
Mati Kuklane, EKRE