Eesti inimeste vaimse teema on viimasel ajal üha teravamalt päevakorda tõusnud, hoopis vähem aga räägitakse selle põhjustest – ja enamasti on selle taga riiklikule tasemele viidud äärmusideoloogiad.
BNS vahendab: “Kolmapäevaga saab läbi projekti “Minu parem Eesti” rahvahääletus. Projekti eestvedaja, iduettevõtja Taavi Kotka sõnul andsid infokorje tulemused selge signaali, et ettevõtjate poolt heategevuseks antud 100 000 eurot tuleb suunata vaimse tervise edendamisse. „Eraldi tuli küsitluse tulemustest välja inimeste ootus vaimse tervise, eriti koolilaste vaimset tervist toetavate projektide toetamiseks,“ märkis Kotka.
Mõne aja eest kirjutas Postimehe kultuurirubriik: “Algus kell 15.30. Tartus autovabaduse puiesteel karjutakse ahastusest patja.” Tartu on teadagi homopealinn ja seal ongi sellised woke-üritused “popid”, aga seegi on aja märk.
Mis siis on inimeste, eriti noorte vaimse tervise tuksi keeranud? Eks ikka päevakorda tõstetud pseudoteemad, mis on noored ahastuse äärele viinud, nagu näitab ka menusarja “Simpsonid” üks osa, kus Lisa Simpson kirjeldab Springfieldi tulevikku sedavõrd õudsena, et üks lastest viskub aknast välja.
Kliimahüsteeria on üks nähtus, mis on noored lausa hulluks ajanud. Mida mõtlevad nad, lugedes Delfi roheportaali uudist “UNICEF: äärmuslik kuumus ohustab üha enam laste tervist”? Noored on tänu sellele kaotanud usu tulevikku, nad ei taha enam ei lapsi, perekonda ega normaalseid suhteidki. Samas lõpeb praegune suvesoojus varsti otsa ja needsamad noored käivad pool aastat sulejopedes, sest Eesti kliima on endiselt “kehv suusailm”.
Selle kohta kirjutab huvitavalt ühiskonna teadlane Peeter Espak: “Sellel suvel on olnud erakordselt vähe kliimapaanika õhutamist – nii rahvusvahelises vasakmeedias kui ka eri organisatsioonide poolt. Demokraatidele pole see eriti kasulik ka USAs enne valimisi, sest sealne keskmine valija on ammust aega juba pettunud, et maailmalõpp pole hoolimata kindlatest lubadustest ikka veel kohale saabunud. Hoolimata tapvast palavusest inimeksistentsiks kõlbmatul planeedil, mis peaks olema tänaseks elu juba hävitanud, on vabariiklased ja jääkarud endiselt elus ning nende populatsioon on kummalisel kombel suurem, kui kunagi varem teadaolevas inimajaloos.”
Teine noorte vaimset tervist rikkuv teemadering on sooideoloogia, homoproganda, soovahetus jne ühes tükis. Vasakliberaalne ideoloogia üritab igati panna noori oma soolisest ja seksuaalsest identiteedist loobuma, otsima uut “väljundit”, muutma sugu, sageli perele vastanduses, muutuma sootuks olevuseks ja nii edasi – mõistagi ei tee selline teadmatuses kolamine ja tehtavad valeotsused kedagi õnnelikuks, vaid panevad vaimse tervise veelgi suurema pinge alla. Kogu see sooideoloogia ei toimi nii, et noor vahetab sugu ja on elu lõpuni õnnelik – just see otsus tõstab pinged suhetes sõprade ja perega ning omaenda kahtlustega haripunkti.
Kolmas oluline vaimse allakäigu allikas on sõjateema, mis nüüdseks on pisut vaibunud, kuid Kaja Kallase valitsedes paisus lausa hüsteeriaks: Tallinnas pandi üles panoraampildid sõjas purustatud pealinnast, peaminister teatas, et Eesti olevat sõjas ning Prantsuse presidendi Macroni üleskutse peale hakati rääkima Eesti kaitseväelaste saatmisest Ukrainasse.
Neid teemasid on veelgi, aga juba esitletud kolm varianti panevad vaimse tervise meeletu pinge alla. Seda võimendavad ka majanduse allakäik ning hinna- ja maksuralli – kui inimeste elatustase halveneb ja raha jääb üha vähemaks, kasvab sellest ka emotsionaalne pinge.
Lisaks sellele on marksismist nakatunud liberaalne ideoloogia tõstnud meie inimesed barrikaadidele: kutsutakse võitlema soolise palgalõhe, väidetava perevägivalla ning igasuguste ahistamiste ja diskrimineerimiste vastu, kliimat päästma, vähemusi kaitsma ja veel väga paljudesse võitlustesse – ja barrikaadidel pole kunagi rahulik ning turvaline. Kui elatakse vasakliberaalide kaevatud kaevikutes, siis tulebki arvestada sellega, et “katus hakkab sõitma”.
Ja samas tahetakse juba 16-aastased valimiskastide juurde viia, kuigi noorte vaimse tervisega pole asjad korras ning rooli ja relvade juurdegi lastakse neid aastaid hiljem.
Uued Uudised