23.08.2024
Lehmad on meil olemas, karjamaad on lopsakad, aga piimatooteid on ikka puudu. Pilt on illustratiivne.
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on möödunud nädalal meediat raputanud uudis selle kohta, et või on poodidest otsa saanud, kahetsusväärne näide sellest, et väärtusliku toorme väärindamise asemel on Eestis kombeks seda välja vedada.
“Täna [reedel – toim] avaldas statistikaamet värsked numbrid põllumajandussaaduste tootmise kohta. Kuna eelmine nädala raputas meediat uudis, et või on poodidest otsa saanud, siis uurisin, mida näitab statistika või, piima ja koore tootmise kohta. Võid tehakse teadupärast piimast ja seetõttu tundus ebaloogiline, et toorainet ei ole suvel, ajal kui piimatootmine peaks kõige suurem olema,” mõtiskles Eamets pressiteates.
Ökonomisti sõnul näitavad arvud, et piima tootmine suvel natuke kasvab, näiteks juulis osteti piima kokku 79 100 tonni, aasta varem 74 100 tonni. “Seega on mahud kasvanud aastaga 5000 tonni. Möödunud aasta detsembris osteti võid kokku 10 000 tonni vähem. Koort toodeti 2023 juulis 2600 tonni, 2024 juulis 2500 tonni, mingeid olulisi kõikumisi siin ei olnud, koore tootmise mahud ongi suvel 2,5–2,6 tuhat tonni. Võid toodeti nii eelmisel suvel kui ka sel suvel keskmiselt 300 tonni kuus. Seega ei saa öelda, et või tootmiseks vajalikku piima või koort oli vähem võrreldes näiteks eelmise aasta sarnaste kuudega. Tooraine puudust ei olnud,” analüüsis Eamets.
Ökonomist lisas, et piima kokkuostuhind oli pea kuus aastat (2017–2021) 300 euro ringis tonni kohta, saavutades tipu 2022/2023 talvel, mil ületas 500 euro piiri. Alates 2023. aasta suvest on hind kõikunud 400 euro ümber, seega ka siin mingeid olulisi kõikumisi viimaste kuude lõikes ei olnud.
“Äkki oli või puudus tingitud sellest, et me müüme kogu oma tooraine välja ja võid ei ole millestki teha?” küsis ökonomist ning tõi välja, et kui vaadata piima ekspordi numbreid, siis viimastel aastatel on need olnud suvel stabiilselt 20 000 tonni ümber, millest umbes pool läheb Leetu.
“Või eksport oli tõesti juunis võrreldes maiga 2,3 korda suurem. Juunis 2024 eksporditi 94 000 tonni võid, aasta varem 76 000 tonni. Juuli andmeid veel ei ole. Samas peab märkima, et või ekspordi numbrid ongi väga kõikuvad, ulatudes kuu vaates 17 000 tonnist kuni 293 000 tonnini, kui vaadata andmeid alates 2018 aasta jaanuarist. Eesti väiksuse tõttu põhjustavad selliseid suuri kõikumisi tõenäoliselt üksikud Eesti mõttes väga suured tehingud,” selgitas Eamets.
“Kokkuvõttes – argumendid, et ei ole piisavalt toorainet, ei pea statistikat vaadates lihtsalt vett. Põhjendus, et suvel on piima rasvaprotsent madalam, kuulub pigem Rohke Debelaki libauudiste rubriiki. Tõsi, talvel on piima rasvaprotsent 4 protsenti ja suvel 3,7 protsenti, aga nii on see kogu aeg olnud, ehk siis peaks meil suvel alati võid puudu olema, kui see oleks põhjus,” märkis Eamets.
Peamine põhjus on ökonomisti sõnul paraku hoopis Eesti piimatööstuste väiksus. “Piimatööstuste piiratud võimsuste pärast ei suuda Eesti oma piimatoodetega välisturule minna. Meie mahud on liiga väikesed ja tulemusena müüme toorpiima Leetu, kes sellest valdavalt piimapulbrit valmistab ja seda siis välisturule müüb,” nentis ta.
Eametsa hinnangul on kahetsusväärne väärtusliku toorme välja vedamine, seda ise väärindamata. “Võikriis näitab paraku, et kui mõnes piimatööstuses liinid rikki lähevad, siis ei suudeta ka enam oma koduturgu varustada ja see on juba toidu julgeoleku probleem, millega peaks riigi tasemel tegelema. Unistus, et me kunagi muutume võid eksportivaks maaks, nii nagu see oli esimese vabariigi ajal, nihkub kuskile kaugemasse tulevikku,” tõdes ökonomist. (BNS)