Prügi sorteerimise kasvu taga ei pruugi olla “kliimateadlikkus”, vaid administratiivsed meetmed

Mõni uudis võib kõlada ilusasti, kui tausta ei tea. Nii on ka uudisega prügisorteerimise populaarsuse kasvust Tallinnas.

BNS kirjutab pealkirja “Tallinna elanikud liiguvad üha enam ringmajanduse suunas” all järgmist: “Tallinna strateegiakeskuse küsitluse „Roheline linn ja ringmajandus“ tulemused näitavad jäätmete liigiti kogumise märgatavat kasvu nii kodus, töökohal kui ka avalikus ruumis.

Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose sõnul teadvustavad linna elanikud üha rohkem jäätmete liigiti kogumise olulisust ning teevad ringmajanduse põhimõtteid ja kestlikku arengut toetavaid valikuid.”

See jutt on üsna naljakas, kui meenutada seda, kuidas viidi selline reform läbi riigi ühes tähtsamas kohas, nimelt parlamendis ehk Riigikogus. Kabinettidest lihtsalt korjati kõik prügikastid ära ning koridoridesse paigutati kolme või nelja erineva kastiga komplektid.

Jäätmete sorteerimine on kahtlemata õige (kui neid ainult prügiveomasinal ühte ei kallataks, nagu sageli juhtub), kuid siin ongi huvitav see kajastuslik moment: kas inimesed sorteerivad prügi teadlikult või seetõttu, et teisiti enam ei saa. Riigikogus töötavad inimesed pandi küll fakti ette ja selle tagajärjeks oli erineva prügi korjamine kabinetis töötades erinevatesse kotikestesse, et siis neid koridoris asuvasse kogumispaika viia ja seal omakorda laiali paigutada.

Sellest näitest tekibki küsimus, et kas tallinlased tõesti sorteerivad prügi teadlikult või on nad administratiivselt pandud olukorda, kus nad teisiti ei saa. Vahet ju suurt polegi, kui seda ei kajastataks kui suurt toetust kliimavõitlusele.

Uued Uudised