Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Saksamaa vasakliberaalide lemmikutest “noakangelased” tõstavad “paremäärmuslaste” populaarsust

-
28.08.2024
AfD valimiskampaania Saksimaal.
© Scanpix

Saksamaal ja mujalt Lääne-Euroopast tulevad riburada uudised veretöödest, mille on ette võtnud teatud religioosseid köiteid ületarbinud rahvusvahelist päritolu köögitöölised (poliitkorrektselt väljendudes) ning see tõstab nende populaarsust, kelle iseloomustamiseks kasutatakse juba positiivseks muutuvat sõnaühendit “paremäärmuslus”.

Seejuures on oluline nentida, et mitte “paremäärmuslased” ei kasuta sedavõrd ära tekkinud olukorda, et oma populaarsust tõsta, kuivõrd tõuseb nende populaarsust, sest rahvas saab aru, et nad räägivad õigust.

Kahel endise Ida-Saksa liidumaal on sel pühapäeval valimised, mis ei tõota midagi head kantsler Olaf Scholzi valitsusele, sest oodata on paremerakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) edu.

Tüüringi ja Saksimaa valimistel annab immigratsioonivastastele “paremäärmuslastele” trumbid kätte nädala eest Lääne-Saksamaal Solingenis aset leidnud juhtum, kus süürlasest asüülitaotleja tappis noaga kolm inimest, väidab agentuur AFP.

Arvamusküsitluste põhjal saab AfD Tüüringis parima tulemuse ja kogub umbes 30 protsenti häältest. Saksimaal on ta esikoha pärast tasavägises võitluses konservatiivse Kristlik-Demokraatliku Liiduga (CDU).

Tõenäoliselt ei tule AfD ka võidu korral kummalgi liidumaal võimule, sest teised parteid on välistanud temaga koostöö enamuskoalitsiooni moodustamiseks.

“Paremäärmuslaste” võit oleks siiski hoop Scholzi sotsiaaldemokraatidele (SPD) ja teistele valitsuskoalitsiooni erakondadele – rohelistele ja liberaalsetele vabadele demokraatidele (FDP). Scholzi SDP toetus on mõlemal liidumaa kuue protsendi kandis.

Septembris peetakse valimised ka Brandenburgi liidumaal, mis samuti asub endisel Ida-Saksamaal. Seal juhib AfD küsitlustes umbes 24 protsendiga.

Igal liidumaal on pilt pisut erinev, aga kõigis koondab AfD enda taha väga suure valijate hulga, ütles Dresdeni Tehnoloogiaülikooli poliitikaprofessor Marianne Kneuer.